Eesti Inimõiguste Keskuse digiõiguste ja andmekaitse jurist Mari-Liis Vähi osales Brüsselis ENAR-i aastakoosolekul ning strateegilise hagelemise valdkonna juht Kelly Grossthal esindas Dublinis keskuse seisukohti, kuidas vähendada Euroopas vaenukõne levikut. Keskuse jaoks on rahvusvaheline koostöö ja võrgustikes osalemine oluline huvikaitse meetod Euroopa tasandi poliitikate mõjutamiseks ning samuti ka tänuväärne võimalus kogemustevahetuseks. 

Mari-Liis osales 19.-21. mail Euroopa rassismivastase võrgustiku ENAR Peaassamblee kohtumisel Brüsselis, kus valiti uued nõukogu liikmed, võeti vastu eelarve ja tegevuskava. Lisaks arutati kohutmisel dekoloniseerimisküsimuste üle nii Euroopa Komisjoni kui ka erinevate vabaühenduste esindajatega. Dekoloniseerimine viitab lisaks koloonia vabanemisele emamaa võimu alt ka jätkuvale ühiskondlikule protsessile tagamaks varem kolonialiseeritud riikide ja rahvaste kultuuriline, psühholoogiline ja majanduslik vabadus ning iseseisvus.

Esile kerkisid arutelud meie enda mõttemaailma dekoloniseerimise, rassismivastase võitluse interdistsiplinaarsuse, Euroopas igapäevaselt aset leidvate jõhkruste ja nende ennetamise ning vastutuselevõtmise teemadel. Rõhutati, et aktiivselt rassismi vastu võitlemiseks on vaja andmeid ja selget ülevaadet probleemkohtadest. Rassism on nagu kiusamine – see, et seda ei teadvustata, ei tähenda, et see ei toimuks. Lisaks on oluline mõista, et rassim pole ühetaoline nähtus, vaid see väljendub kontekstispetsiifiliselt. Rassismivastase võitluse tarbeks on vaja diskrimineerimis- ja vaenuvastaseid seadusi, aga ka seda, et teised õigusi piiravad seadused (näiteks terrorismivastase võitluse seadusaktid) oleksid põhjalikult läbi kaalutud ka inimõiguste seisukohast. Kahjuks pole õigus alati pime ning ka Euroopa asutustes avaldub rassism eri vormides – nii kohtunike ja teiste otsuste langetajate enda rassistliku mõttemaailma tõttu, kui ka näiteks kasutades rassilist profileerimist ja nimekirjade koostamist politsei või maksuametite poolt.

Kelly võttis osa 17.-19. mail Dublinis toimunud Euroopa Komisjoni ja kõigi suuremate sotsiaalmeediaplatvormide poolt korraldatud vaenukõne monitoorimise seminarist. Meta, TikTok, Twitter, LinkedIn, Microsoft, Google (YouTube) tutvustasid oma lähenemisi vaenukõne lubamisele ja piiramisele ning tugevdasid koostöösidemeid vabaühendustega. Lisaks oli kõigil kutsutud vabaühendustel võimalik kohtuda ettevõtetega üks ühele kiirformaadis, et jagada riigispetsiifilisi muresid. Eraldi oli fookuses Ukraina sõda ja sellest tulenev vaenuõhutamine. Selgus, et riikidel on siin väga erinev kogemus. On maid, kus sõda on kasvatanud vaenukõne osakaalu rahvuse alusel ja on riike, kus sotsiaalmeedias tehakse selget vahet rahvuse ning invasiooni toetatavate institutsioonide ja isikute vahel.

Lisaks leidis 20. mail Dublinis aset INACH-i (Rahvusvaheline Kübervaenuvastane Võrgustik) liikmete aastakogunemine. Sel korral oli eraldi fookuses digiteenuste õigusakti (DSA) mõju vaenu monitoorimisele ja suhtlusele sotsiaalmeediaplatvormidega. Hetkel ei ole vabaühendustel digiplatvormide ees mingeid kohustusi – teavitamine on üksnes võimalus aidata kaasa inimõigusi austava avaliku ruumi loomisele ja hoidmisele. DSA võib aga praeguses sõnastuses tuua kaasa teavitamiskohustusi, mis tähendab vabaühendustele omakorda paljudele üle jõu käivaid lisakulutusi. Lahenduste otsimine jätkub koostöös Euroopa Komisjoni ja platvormidega.