23.–29. märtsil korraldas Eesti Noorsootöötajate Kogu (ENK) Hispaania Andaluusia piirkonda tänuväärse õppereisi „Walking together“, millest võttis osa ka inimõiguste keskuse ekspert Kelly Grossthal. Loe Kelly tagasivaadet õppereisile, Andaluusia eeskujudele ja väljakutsetele.

Nädala jooksul tutvusime põhjalikumalt Hispaania ja Andaluusia noorsootöö korraldusega, noorte ees seisvate väljakutsetega ning puudutamata ei jäänud ka inimõiguste vaatest olulised teemad. Kogemuste jagamine on pandeemia tõttu paljudes eluvaldkondades soiku jäänud, seega kohtasime pea igas suuremas ja väiksemas Andaluusia linnas siirast rõõmu Eesti külaliste üle.

Hispaania külalislahkusest võiks muidugi Morna Laine moodi rääkima jäädagi, sest tegu on maaga, kus toitu, nalja ja tantsu jagub sisuka tegutsemise kõrval vaat et igasse hetke. Lisaks on Andaluusia tõeliselt mitmekesine, sest aastatuhandeid on piirkonnas põimunud erinevad usundid ja tavad, jättes omakorda jälje nii toidukultuurile, arhitektuurile kui erinevatele kommetele. Võib ju Andaluusias leida näiteks kadunud ibeeride ja keltide kultuuripärandit. Lisaks oli piirkonna suurim ja Hispaania üks tuntumaid linnu Sevilla oluline keskus nii foiniiklaste, roomlaste kui ka mauride ajal.

Ajalugu on aga omakorda jätnud jälje tänasesse päeva. Näiteks on siiani tavaline, et mehed toimetavad rohkem avalikus elus ja naised panevad oma sõna maksma pereringis. Enamik kohalike omavalitsuste juhte ja tippametnikke, kellega kohtusime, olid mehed. Sama kehtib ka noorsootöötajate kohta, mis on meie vaates üsna teistmoodi, sest teadagi on Eesti noorsootöö valdkonnas tarmukate naiste ülekaal. Siiski rõhutasid nii meid vastu võtnud Puente Genili noorsootöötajad ja noored kui erinevad kohalikud poliitikud, et probleemi on teadvustatud ja naiste võimestamine on mitmel pool prioriteet. Kohtasimegi näiteks ühe kooli ees suurt feministlikku grafitit ja mitmel pool olid noortekeskustes lausa elusuuruses plakatid, mis näitavad naiste olulisust erinevates elu valdkondades. Jaéni ajaloolises ja rahvale avatud linnavalitsuses on parajasti üleval kuulsate naiste elulugude näitus ning Torredonjimeno linnavalitsuse esise väljaku tänavakividest leiab võrdsussõnumitega tsitaate De Beauvoirist, Woolfi, Jane Fonda ja Malalani.

Tõsi, viimatinimetatud linna puhul on sõnumite paigaldamise taga Torredonjimeno tume minevik. Veel paarkümmend aastat tagasi töötas linna naistest väljaspool kodu vaid 10%. Piirkonnas oli lähisuhtevägivald väga suur probleem ning mitmed võikad naiste tapmise juhtumid panid linnavalitsuse ja selle (eriti noored) naised tegutsema. 2003. aastal rakendas linn lausa üksnes meestele hilisõhtuse komandanditunni. Küsin linnapea käest, kuivõrd on siis olukord täna tegelikult parem ja endisest õpetajast meer selgitas, et naistevastane vägivald on tänu teema teadvustamisele linnas tõepoolest oluliselt vähenenud ja nende mitmed initsiatiivid on toonud rohkem naisi, eriti nooremaid, tööturule ja ka sõna võtma avalikus elus. Järjekordne meeldetuletus, et asjad liiguvad võrdsete võimaluste poole ikka ja ainult neid teadlikult nügides.

Torredonjimeno linn poebki meile paljudele hinge, sest selle valitsejad ja noorsootöötajad hoolivad oma linnast kuidagi erilise soojusega. Nii leiab sellest linnast meilegi tuttava kaasava eelarve protsessi, mille teeb aga meie praktikatest erinevaks meetod, kuidas jõutakse selleni, milliseid algatusi reaalselt rahastada. Nimelt arutatavad inimesed ja töörühmad pakutud ideed ka reaalselt läbi. Mitmed seni rahastuse saanud ettevõtmised on puudutanud taaskasutust, kodukoha kaunistamist ning nii noortel kui noorsootöötajatest on neis oluline roll.

Noorsootöö korralduse, rahastuse ja kaasatuse teemadel on samas Eesti mitmes mõttes Hispaaniale eeskujuks, sest riigis puudub valdkonda reguleeriv seadus ning noorsootöö rahastamine ja väärtustamine sõltub paljuski kohalikust tasandist. Samas on pea kõikjal suuremaid või väiksemaid initsiatiive, millest tasub meilgi õppida. Näiteks toimetavad Cabra linnas noored mediaatorid ehk vahendajad, kes viivad noorte hääle süstemaatiliselt valitsejateni. Puente Genilis lööb poliitikategemises aga aktiivselt kaasa noortekogu ning praktilisel tasandil on linn andnud noorte ja noorteühingute käsutusse terve maja.

Suuremas plaanis on aga Andaluusia noortel omajagu väljakutseid, sest noorte töötuse tase on kogu riigis väga kõrge. Ligi viiendik noori ei leia tööd ja töötavatelgi noortel on tihti lepingud ajutised. Meie peamine võõrustaja, Puente Genili noorsootööekspert Javi tõdes, et noorte tööpuuduse teema kipub varjutama paljusid teisi olulisi teemasid, sest sellele pühendatakse palju aega ja vahendeid. Inimõiguste ja haavatavate gruppide pärast muretsetakse siiralt, aga peamine ressurss kulub siiski suurima sotsiaalse probleemi lahendamiseks. Javi tõdes veidi nurkal toonil, et kui juba haritud ja korraliku sotsiaalse kapitaliga perede lastel on keeruline leida esimest või püsivat töökohta, siis võib vaid ette kujutada, mis tõkked tuleb ületada näiteks pagulastausta või erivajadusega noortel.

Rõõmu teeb aga Hispaanias LGBT+ kogukonnaga arvestamine ja kaasamine. Pea igas noortekeskuses ja noortega seotud institutsioonis leiab plakateid ning voldikuid, milles on infot erinevate seksuaalsete sättumuste kohta. Vikerkaare motiive kasutatakse noortevaldkonnas jõustamise eesmärgil omajagu ning mitmel pool on nähtaval kohal kontaktid, kuhu pöörduda, kui noor on kogenud vaenukõnet või sattunud vaenukuriteo ohvriks. Üks meie teine võõrustaja selgitas, et Hispaania ongi viimase dekaadi jooksul teadlikult panustanud LGBT+ kogukonna projektidesse ning loonud kõikidega arvestava õiguskeskkonna. Need sammud on olnud edukad, sest Hispaania on LGBT+ õigusi ja võimalusi kajastavas ILGA-Euroopa vastavas indeksis ka aastaid üks esimesi. Samas kategoorias näiteks Rootsi, Taani, Portugali, Ühendkuningriigi ja Soomega.

Õppevisiitide puhul tekib tihti küsimus kasust ja järgmistest sammudest. Mida saame ja teeme meie järgmisena noortega koos ja noorte heaks? Selge on, et inimõiguste keskuse jaoks on noorsootöö olnud aastaid oluline – saame me ju olulise osa oma väärtustest kaasa just kujunemisaastatel. Samas on ka noorsootöö eestvedajad ise nii Eestis kui Euroopa tasemel keskendunud olulistele inimõiguste väärtustele, olgu nendeks siis näiteks võrdne kohtlemine või vaenukõne kahjuliku mõju selgitamine noortele.

Andaluusia noorsootöötajad olid igatahes valmis tulevikus meiega põhjalikumalt jagama oma noorte mediaatorite initsiatiivi, mille fookusesse on neil soov lisada rohkem haavatavate noorte ja inimõiguste mõõdet. Õppimis- ja jagamiskohti Andaluusiaga jaguks tegelikult mitmeks projektiks, kuid suurte asjade kõrval väärib kindlasti importimist nende rõõmsameelsus. Flamenco pühapäevase paellategemise juurde tõi meil kõigil näole naeratuse. Hispaanlased saabuvad peagi vastuvisiidile, seega peaksime ehk nende peal testima, kas meie kaerajaanil või reinlenderil on sama rõõmuefekt kartulisalati hakkimise kõrvale.

Õppevisiiti rahastas Erasmus+ programm KA 1.