Mitmed inimõigustega tegelevad Euroopa Liidu vabaühendused peavad rinda pistma ähvarduste, rünnakute, rahastamise kärbete ja ebaproportsionaalsete piirangutega. Koroonapandeemia on organisatsioonide töötingimusi veel enam halvendanud, näitab Euroopa Liidu põhiõiguste ameti (FRA) värske aruanne. FRA kutsub poliitikakujundajaid üles looma kodanikuühiskonnale soodsamat töökeskkonda, et toetada kõigi inimeste õiguste tagamist ja kaitsmist.

Eesti inimõigustega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide olukorra arenguid uuris ja sellekohase sisendi andis FRA-le Eesti Inimõiguste Keskus. Loe ingliskeelset aruannet Eesti kohta!

“Hea meel on näha, et 2020. aastast sisse viidud muudatus, mis võimaldab inimestel tagasisaadava tulumaksu lihtsustatud korras annetada, ei aita mitte ainult meie vabaühendustel rahastust mitmekesistada, vaid on heaks eeskujuks ka teistele Euroopa riikidele,” rõhutas positiivseid arenguid inimõiguste keskuse juhataja Egert Rünne. “Samas peame ka Eestis jälgima, et pandeemiast ja eelarvekärbetest tingitud kodanikuühiskonna rahastuse vähenemine vabaühenduste tegevust ja mõju liialt ei pärsiks,” lisas Rünne.

FRA aruanne “Kodanikuruumi kaitsmine ELis” heidab valgust väljakutsetele, millega kodanikuühiskond kogu Euroopa Liidus silmitsi seisab. Aruanne, mille koostamisel kaasati enam kui 400 inimõigustega tegelevat vabaühendust, näitab:

• Kehvemaid tingimusi – üle poole kodanikuühiskonna organisatsioonidest (57%) väidavad, et nende töötingimused halvenesid 2020. aastal;
• ähvardusi ja rünnakuid – 40% said veebis ähvardusi, kolmandik (33%) teatas oma organisatsiooni vastastest laimukampaaniatest ja 10% koges juriidilist ahistamist;
• piiratud vabadust – paljud märgivad, et neil on olnud raskusi kogunemisvabaduse (29%), sõnavabaduse (25%) ja ühinemisvabaduse (18%) õiguste kasutamisel;
• rahastamise puudumist – enam kui pooltel (60%) on raskusi oma tegevusele rahastuse leidmisega;
• piiratud osalust – peaaegu pooltel (46%) puudub piisav teave otsuste tegemisse ja avalikesse aruteludesse kaasamise kohta.

Aruanne toob esile ka positiivseid arenguid ja paljutõotavaid tavasid. Nende hulka kuuluvad ametiasutused, kes tunnustavad avalikult vabaühenduste töö tähtsust, kodanikuühiskonna täielikku kaasamist poliitika väljatöötamisse või bürokraatia vähendamist valitsusväliste organisatsioonide registreerimisel.

Nendele positiivsetele näidetele tuginedes julgustab FRA Euroopa Liitu ja liikmesriike:

• jälgima arengut – jälgida kodanikuühiskonna väljakutseid ja leida viise, kuidas kiiresti reageerida kodanikuruumi piirangutele;
• kaitsma õigusi – tagada, et EL-i ja liikmesriikide seadused tugevdavad sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabadust;
• rahastama – EL-i rahastuses arvestada kodanikuühiskonna vajadustega ja kõrvalda rahastamise takistused;
• dialoogi edendama – toetada avatud, läbipaistvat ja regulaarset suhtlust poliitikakujundajate ja kodanikuühiskonna vahel EL-ii, riigi ja kohalikul tasandil;
• kaitsma kodanikuühiskonda – tagada tõhus kaitse rünnakute ja haldust puudutava kiusamise eest.

Aruande koostamisel kogus FRA uurimisvõrgustik sisendit ja tõendeid 2020. aasta jooksul, toimus kaks veebipõhist konsultatsiooni üle 400 EL-i vabaühendusega ja uuriti teiseseid andmeid. Raport tugineb FRA 2018. aasta aruandel kodanikuühiskonna väljakutsete kohta.