COVID-19 pandeemia paljastas lüngad tervishoiu, hariduse, tööhõive ja sotsiaalkaitsega seotud põhiõiguste austamisel kogu ühiskonnas, näitab Euroopa Liidu põhiõiguste ameti ehk FRA 2021. aasta põhiõiguste aruanne. Aruandes kajastatakse inimõiguste kaitse arengut ja puudusi Euroopa Liidus eelmisel aastal. Selle koroonaviiruse peatükis antakse ülevaade pandeemia mõjust põhiõigustele inimeste igapäevaelus, eelkõige haavatavates rühmades, näiteks eakad, puuetega inimesed, romad ja rändajad.
Eesti inimõiguste valdkonna arenguid uuris ja sellekohase sisendi andis FRA-le Eesti Inimõiguste Keskus. Loe ingliskeelset aruannet Eesti kohta!
“Üks põhilistest muredest 2020. aastal oli Euroopas vaenukuritegude kasv. Oleme seda märganud ka oma töös. Inimõiguste keskuse poole on üha rohkem pöördunud inimesi, keda on tänaval rünnatud või ahistatud. Rassistlikel alustel üleskutsed inimeste ahistamiseks on tõsine põhiõiguste riive ning sellele tuleb vastu hakata,” kommenteeris inimõiguste olukorda keskuse juhataja Egert Rünne.
“Eestis puuduolev seadusandlus raskendab kahjuks ohvrite märkamist ja abistamist. Me peaks olema riik, kus kõik inimesed tunnevad end turvaliselt. Esimese sammuna tuleks lõpuks üle võtta raamotsus, et karistuseadustik hõlmaks vaenukuritegu konkreetse kuriteo liigina,” on Rünne kindel.
Aruandes välja toodud ettepanekud valitsustele seoses rahvatervisega.
Edaspidi peaksid valitsused pidama nõu riiklike inimõigusasutustega, et hinnata, kuidas nende rahvatervisemeetmed mõjutavad põhiõigusi. Samuti peaksid valitsused tegema järgmist:
- suurendama haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kerksust, et täita kõigi igaühe vajadused;
- võtma kasutusele digilahendused, vähendama digilõhet ja võitlema väärinfoga;
- pöörama tähelepanu suure riskiga rühmadele, näiteks hooldatavatele, kinnipeetavatele ja
- kodututele;
- tagama õiglase ja võrdse juurdepääsu vaktsiinidele.
Muud 2020. aasta põhiküsimused:
- Rassism – pandeemia soodustas diskrimineerimist, vaenukuritegusid ja vaenu õhutamist vähemuste, eelkõige sisserändaja taustaga inimeste ja romade suhtes. Samal ajal hoogustasid liikumine Black Lives Matter ja esimene ELi rassismivastane tegevuskava rassismivastast võitlust Euroopas. Liikmesriigid peaksid tõhustama rassismivastast võitlust riiklike tegevuskavade abil, karistama vaenukuritegusid, toetama ohvreid ja lahendama etnilise päritolu alusel toimuva diskrimineeriva profiilianalüüsi probleemi politseitöös.
- Ränne – põhiõiguste austamine piiril oli ELis endiselt problemaatiline. Rändajad hukkusid merel, kogesid vägivalda ja tõrjumist maismaapiiril ning ülerahvastatust vastuvõtukeskustes. Kooskõlas kavandatava ELi rände- ja varjupaigapaktiga peaksid ELi riigid tegema tõhusat ja sõltumatut järelevalvet, et tõkestada õiguste rikkumisi piiril. Samuti peaksid nad piisavalt varustama vastuvõtukeskusi.
- Lapse õigused – paljud lapsed kannatasid pandeemia ajal, eelkõige lapsed, kes on majanduslikult või sotsiaalselt ebasoodsas olukorras. Kaugõpe oli keerukas ilma internetiühenduse või arvutita. Liikumispiirangu ja karantiini ajal suurenes ka laste väärkohtlemine. EL peaks toetama tulevase Euroopa lastegarantii raames algatusi, mis on suunatud pandeemiast kõige rohkem mõjutatud piirkondadele ja rühmadele. ELi riigid peaksid tagama kõigile lastele võrdse juurdepääsu haridusele ja kaitsma neid väärkohtlemise eest.
Aruandes esitatakse kokkuvõte inimõiguste põhiarengutest ELis 2020. aastal ja analüüsitakse neid. Selles on meetmete ettepanekud, mis hõlmavad järgmist: Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja selle rakendamine liikmesriikides; võrdsus ja mittediskrimineerimine; rassism ja seonduv sallimatus; romade kaasamine ja võrdsus; varjupaigad, piirid ja ränne; infoühiskond, privaatsus ja andmekaitse; lapse õigused; õiguskaitse kättesaadavus; ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamine.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan