Noorsootöötaja kutse-eetika teine tees toob noorsootöösse inimõiguste mõõtme. Tunnistades inimõiguste olemasolu noorsootöös, tunnistame ühtlasi noorte õigusi inimestena ning tõdeme, et iga noor on väärtus, oma rõõmude, murede, eripärade ja unistustega. Südamega noorsootöötaja kaitseb ja edendab inimõigusi, isegi kui igapäevaselt pole põhjust teemale mõelda.
Ka rahuajal pole maailm alati roosiline, inimestevaheline kadedus, pidev võistlemine, ebavõrdsus või lihtsalt teineteisele halvasti ütlemine, mõjuvad meie igapäevas teravate okastena. Paljusid neid nähtusi pole võimalik seadustega parandada ja nõuavad pigem meie igaühe pingutust. Inimõigused baseeruvadki nii ühiskonnaliikmete tahtel elada rahumeelselt koos kui ka seadustel, mis kammitsevad vägivalda ja võimu kuritarvitamist, piiravad vaenu õhutamist või tagavad meile eraelu kaitse. Näiteks kuulub inimõiguste valdkonda ka õigus moodustada vabaühendusi, osaleda valimistel, saada haridust ja korraldada meeleavaldusi.
Inimõiguste idee keskmes on inimväärikus ja kõigi inimeste võrdne kohtlemine. Noorsootöös võiks neid kahte põhimõtet silmas pidada nii igapäevaselt noortega toimetades kui planeerides erinevaid tegevusi ja üritusi. Mäletate, kuidas Pipi ütles, et kui süda on soe ja lööb nagu vaja, ei siis ära külma? Inimõiguste ja võrdse kohtlemisega on üsna samamoodi. Seadused ju võivad olla, aga nimetatud põhimõtete järgmiseks pole tegelikult vaja keerulisi reegleid ja teste, piisab pipilikust sooja südamega lähenemisest.
Kaasav ja mõistmisel põhinev lähenemine ongi noorsootöös inimõiguste algpunkt. Veidi keerulisem võib vahel olla lugu tegelikult ka võrdsete võimaluste pakkumisega. Sugugi mitte kõik keskkonnad, kus noorsootööd tehakse, pole täna veel ligipääsetavad. Vahel aga ei piisa ka füüsilise keskkonna kohandamisest, sest erivajadustega noortel ei pruugi olla harjumust noorsootöös osaleda. Seega tuleb inimõigusi austavatel noorsootöötajatel ja valdkonda kujundavatel ametnikel ikka ja jälle endalt küsida, kuidas muuta noorsootöö ligipääsetavamaks ja osalemis-sõbralikumaks erinevatele noortele? Kas lahendused on vaid tehnilised või asuvad taas meie südames või ehk on vaja veidi mõlemat?
Ka süda ei seisa paigal
Inimväärikus ja võrdne kohtlemine on üksikisiku tasandil tihedalt seotud meie isiklike tõekspidamistega, aga ühiskondlikult eetikaga ja sellega, kuidas kodus, koolis, ühiskonnas kaasinimesi hinnatakse, inimesi austatakse ning millised on kehtivad käitumistavad ja moraal. Noorsootöö valdkonnal on vedanud, sest selle tarmukad eestvedajad on juba aastaid tagasi eetika põhialustes kokku leppinud, mis põhinevadki paljuski inimõiguste ideaalidel.
Samas on ju moraali ja eetikaga seotud küsimused paljuski muutumises. Jagub näiteid nähtustest, mis olid ühiskonnas pikalt aktsepteeritud, kuid on tänaseks leidnud pigem enamuse halvakspanu, võtame või laste füüsilise karistamise. Tänane noorsootöö toimubki muutuste ja erinevate väärtuste keskel, sest mitmed uuringud näitavad, et Eestis on erinevatel põlvkondadel kohati väga erinevad väärtused. Seega võib noorsootöötaja kergelt sattuda olukorda, kus noored soovivad rääkida kliima- või seksuaalvähemuste teemadel, mis pole ehk kõigile vanematest või kogukonnast mokka mööda. Kõigile sobivad lahendused pole muidugi alati kerged, kuid teemade käsitlemisest loobumise asemel tasub lahenduste nimel pingutada.
Mis siis on tegelikult elus ja noorsootöös oluline?
Kirjanik ja filosoof Hasso Krull avaldas hiljuti arvamust, et kõige olulisem on elususe ehk elu väärtustamine. See tähendab tema sõnul muu hulgas, et väärtustatakse järgnevate ja nooremate põlvkondade elu, nende kestmise tingimusi ja võimalust luua sidet nendega, kes on eelkäijad. Krull leiab seetõttu, et tänapäeva kõige konservatiivsem poliitik on tegelikult 17-aastane Greta Thunberg. Miks? Sest just Thunberg juhib tähelepanu elu olulisusele ja kutsub meid olema vastutustundlikud täna, et elu saaks jätkuda homme.
Noorsootöö keskmes on samuti elu väärtustamine, noortele võimaluste andmine, nende mõtete ja väärtuspõhimõtetega arvestamine. Noored on muidugi igal ajal noored, oma krutskite ja ideaalidega, kuid kunagi varem pole vajadus olnud noori kuulata nii suur, sest kliimasoojenemise tagajärjel on kaalul elud. Iga noore inimväärikuse austamine ja noorte võrdne kohtlemine annab kõigile noortele hääle ja julguse end väljendada. Me vajame rohkem Gretasid ja inimõigustel põhinev noorsootöö saab sellele kaasa aidata.
Artikkel ilmus algselt Eesti Noorsootöötajate Kogu lehel.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan