Eesti Inimõiguste Keskus koostöös Kesk-Euroopa Ülikooliga avaldas kolmanda uuringu romade kaasamise poliitika ja meetmete rakendamise kohta Eestis. Esimene uuring, milles käsitlesime üldist poliitilist raamistikku, mittediskrimineerimist ja mustlasvaenu, avaldasime suvel. Teise uuringu, mis hindas romade lõimumist ja väljakutseid neljas valdkonnas – tööhõive, eluasemed, tervishoid ja haridus – avaldasime sügisel.

Varasemad seirearuanded tõstsid esile probleemi, et Eestis on puudus aktiivsetest romade õiguste eest seisvatest organisatsioonidest. Kolmas uuring selgitab välja selle probleemi taga olevaid põhjusi, tutvustades kodanikuühiskonna arengu konteksti Eestis, analüüsides romade organisatsioonide võimestamiseks ette võetud riiklikke meetmeid ja hinnates takistusi, millega seisavad silmitsi olemasolevad romade huvikaitse organisatsioonid.

Esimeses peatükis anname ülevaate kodanikuühiskonna arengu raamistikust Eestis. Teises peatükis vaatleme konkreetseid riigipoolseid algatusi roma kogukonna võimestamiseks. Kolmas peatükk süveneb praktilistesse takistustesse, millega roma õiguste eest võitlevad organisatsioonid silmitsi seisavad.

Uuringu lõpus toome välja soovitused, kuidas senisest paremini romasid Eesti ühiskonda kaasata. Näiteks juhime tähelepanu, et on vajadus strateegilisema lähenemisviisi jaoks roma kodanikuühiskonna võimestamiseks, kas siis töötades välja spetsiifiline strateegia või rõhutades romasid kui erilist sihtrühma olemasolevas kodanikuühiskonna programmis.

Loe täismahus uuringut.