Eesti Inimõiguste Keskus, koostöös Kesk-Euroopa Ülikooliga, avaldas teise uuringu romade kaasamise poliitika ja meetmete rakendamise kohta Eestis. Esimene uuring, milles käsitleti üldist poliitilist raamistikku, mittediskrimineerimist ja mustlasvaenu, avaldati suvel. Teine uuring hindab romade lõimumist ja väljakutseid neljas valdkonnas – tööhõive, eluasemed, tervishoid ja haridus.

Ametlikult elab Eestis ligi 650 end romana identifitseerivat inimest, mitteametlikel andmetel võib see number küündida kuni 1500ni. Samas puudub Eestis eraldi riiklik strateegia romade integreerimiseks. Arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ osutab sellele, et Eesti roma kogukond on arvuliselt väike ega kujuta endast eraldiseisvat lõimumispoliitika sihtrühma. Tuuakse siiski välja, et roma kogukond vajab lisatähelepanu haridus-, tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas. Hetkel koheldakse romasid kui mistahes muud kultuurilist vähemust, mistõttu võivad nende vajadused ja väljakutsed jääda vajaliku tähelepanuta.

Uuringust selgub, et romade kogukonnal oleks kasu tugikeskusest, kus romad võiksid teisi kogukonnaliikmeid aidata ja juhendada. Keskuse vabatahtlikud saaksid jagada teavet ja pakkuda abi kõigis eluvaldkondades, olgu selleks koolis maha jäänud õpilaste aitamine koolitöödes või tööturule suundujate juhendamine bürokraatiaga toimetulekul.

Uuring tugineb intervjuudele romade lõimumise nõukoja liikmetega ning varasemalt Eesti roma kogukonna kohta ilmunud uuringutele ja aruannetele. Uuringu lõpus on välja toodud soovitused, kuidas senisest paremini romasid Eesti ühiskonda kaasata.

Loe täismahus uuringut.