Egert osales Rahvusvahelise Kübervaenuvastase Võrgustiku (INACH) liikmete aastakokkutulekul Prahas.

Aastakokkutulekul arutasid liikmed võrgustikutöö laiendamist ning koostöö suurendamist. Samuti oli arutelu all sotsiaalmeediahiidude tegevus võitlemaks vaenukõnega. Võrgustiku liikmed olid kriitilised sotsiaalmeediaorganisatsioonide tahte üle midagi muuta. Toodi välja, et on allkirjastatud käitumisjuhend, mille käigus toimuvad küll vaenukõnemonitooringud, aga seda tehakse pigem selleks, et oma mainet päästa, mitte, et tegelikult midagi muuta ja abivajajaid aidata.

Võrgustiku koosolekule järgnes konverents “Mustlasvaen ja vaenukõne veebis”. Konverentsil räägiti muuhulgas sellest, et Romad on elanud Euroopas kuus sajandit, aga mustlasvaen pole ikka veel Lääne-Euroopas teema, millele suurt tähelepanu pöörataks. Tegu on vähemusega, kellel on raske kultuurilise tausta tõttu enda eest seista. Mustlasevaen pole tekkinud äärmus-parempoolsete esilekerkimisega — see on olnud kogu aeg olemas nii rahva seas kui parteide sees ning ka meedias. Roma inimestest on pidevalt stereotüüpset kuvandit loodud, nende eluviisi ja kultuuri halvustades, mõtlemata, et kõik ei pea samamoodi elama nagu keskmine Euroopa inimene. Me ei pea kõiki teisi enda “õigesti elamise” kasti suruma. Näiteks alles eelmisel aastal ütles Tšehhi president oma sõnavõtus, et 90% romadest ei tööta, ning meenutas helgelt aegu, kus romasid tohtis lüüa, et nad tööle hakkaksid. Oleks tegu olnud ükskõik millise teise vähemusgrupi solvamisega, oleks olnud sellel lausel tõsised tagajärjed, aga keskmisele inimesele tundus see väljendus lubatav, mis näitab, et mustlasvaen on institutsionaalne ja igapäevane.

Anastasia Crickley (ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee esinaine) tõdes konverentsil, et ükski riik pole parim võitlemises mustlasvaenuga – isegi mitte Saksmaa, mitte ükski. Kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides on mustlasvaen laialt levinud. 10 aasta pikkune protsess, et roma teemad  paberilt agendadesse sisse saada, on toimunud tänu vabakonnale ja järgneva 10 aasta jooksul peavad ka riigid lõpuks tegudeni jõudma. 

Mustlasvaenuga võitlemiseks peab rohkem võimestama roma kogukondi ning tuleb muuta narratiivi: roma inimesed on  kodanikud nagu kõik teised. Kogukonda tuleb võimestada enda eest ja endast rääkima. Konverentsil jäi kõlama mõte, et on aeg lõpetada romade integreerimine ühiskonda, neid tuleks pigem kaasata.

Inimõiguste Keskus on 2019. aastal tegelenud aktiivsemalt roma teemadega Eestis. Oleme kohtunud romadega ning avaldanud kaks uuringut, et kogukonna eluga end rohkem kurssi viia ning probleemkohti kaardistada, eesmärgiga võimestada roma kogukonda  huvikaitsetöös osalema.