Eesti noorsootöös on pikki aastaid olnud eesmärgiks kõigi noorte positiivse arengu toetamine ja selleks keskkonna loomine. Et meil oleks aga võimalusi edeneda tõesti kõigil noortel, on valdkond eriti väärtustanud iga noore inimväärikust, võrdseid võimalusi ning eraldi on tähelepanu pööratud erivajadustega noortele. Küsisime Eesti Noorsootöötajate Kogu tegevjuht Heili Griffithilt, kuidas noorsootööl Eestis läheb ning kuidas ja kas on valdkonda mõjutanud viimase aja rünnakud inimõiguste ja demokraatlike väärtuste vastu.
Tegite möödunud reedel noortevaldkonna organisatsioonidega avaliku pöördumise, milles tõdesite, et tunnete tõsiselt muret inimlike ja hoolivate väärtuste kadumise pärast ühiskonnas. Ehk avad veidi tausta, mis teid sellise ühise avalduseni viis?
Eesti Noorsootöötajate Kogu koondab noorsootöötajaid ja teisi noortega töötavaid inimesi, kes soovivad kogu tegevustes kaasa lüüa ja seeläbi noorsootöö edendamisse panustada. Muuhulgas ootavad noorsootöötajad kogult nende esindamist ning huvide eest seismist. Oleme Eesti Noorsootöötajate Kogus juba pikemat aega tundnud muret ühiskonnas toimuva pärast, kuid noorsootöötajaid ja noori ei ole sellisel moel nagu viimaste nädalate jooksul oleme saanud meediast lugeda, ja oma kolleegidelt kuulda, rünnatud. Üksmeelselt Eesti Noorsootöötajate Kogu juhatusega nägime, et meil ei ole muud võimalust, kui sel teemal sõna võtta ning toetada noorsootöötajaid ja seista noorsootöö põhimõtete ja väärtuste eest. Meil on väga hea meel, et ka teised organisatsioonid tulid selle pöördumise taha, sest kui mitte meie, siis kes veel peaksid seisma noorsootöötajate, noorte ja noorsootöö põhimõtete eest.
Mulle tundubki, et noorsootöö on valdkond, kus erinevuste aktsepteerimine ja inimõiguste teema leiab omajagu käsitlust. Ütlen seda suuresti Eesti Inimõiguste Keskuse kogemuse põhjal, kuna just noortekeskused ja noortevaldkonna projektide eestvedajad kutsuvad meid sagedasti oma üritustele inimõigusi tutvustama. Oled sa mu tunnetusega nõus või on sul teine nägemus?
Ma jagan sinu tunnetust. Nimetatud teemad on tõepoolest viimastel aastatel rohkem päevakorda tõusnud ja seda peamiselt meie ühiskonnas, aga ka laiemalt kogu maailmas toimuva tõttu. Inimõiguste teemalistel koolitustel ja töötubades tõden iga kord, et selleks on endiselt suur vajadus. Ma ei oska teiste valdkondade eest kommenteerida, kuid ma usun, et noorsootöö valdkonnas tegutsevad inimesed on üllatunud, et 2019. aastal peame rääkima ja meelde tuletama, et iga inimene on väärtus ning igal inimesel on õigus inimväärikusele ja võrdsele kohtlemisele. Tegelikult tundub see isegi veidi absurdsena, sest ma arvan, et enamus täiskasvanuid õpetavad lastele juba pisikesest peale, et teistesse tuleb suhtuda headuse ja lugupidamisega. Vähemalt mind küll kasvatati nii. On raske mõista, et mõned täiskasvanud, kes peaksid olema ju haritud inimesed ja teistele eeskujuks, käituvad sellele õpetusele vastupidiselt. See ei ole ju mingi nn. Euroopast tulnud liberaalne õpetus, vaid elementaarne viisakus ja teistega arvestamine.
Kasvatuse ja väärtuste teemad ongi ühiskonnas üha rohkem päevakorral ning kuuleme pidevalt erinevaid arvamusi. Samas on ka siin minu meelest jäänud noorsootöö valdkond humanistlikele väärtustele truuks, viimastel aastatel on nii Euroopa tasandil kui Eestis eraldi tähelepanu pööratud inimõiguste hariduse olulisele. Alles eelmisel nädalal korraldas samal teemal Tallinnas rahvusvahelise konverentsi ka SA Archimedes, arvukatest projektidest ja koolitustest rääkimata. Sa oled ise sellel teemal üks Eesti parimaid eksperte ja noortevaldkonna koolitajaid. Miks on inimõiguste haridus oluline?
Aitäh, ma arvan, et neid, kes inimõiguste edendamise nimel väsimatult töötavad, on kindlasti erinevates eluvaldkondades veel, kuid paljule heale vaatamata tundub, et noorsootöö valdkonnas on selles teemas siiski väga palju veel teha. Või peaks ütlema, et nüüd viimasel ajal palju teha.
Inimõiguste haridus on oluline iga inimese inimväärikuse ja selle teadvustamise tõttu. Iga inimene peaks teadma, et ükskõik, milline ta on ja milline on tema elu, on ta väärtuslik ja temal, nagu kõigil teistel, on teatud õigused. Inimõiguste haridus õpetab inimesi mõtlema kriitilisemalt, nägema inimõigustega seotud probleeme laiemalt ja loob võimalusi aruteludeks. Näiteks hiljaaegugi ühes töötoas arvas üks õpilane, et ah, ju need naised, kes perevägivalla all kannatavad, on ikka ise ka süüdi. Taoline nägemus on ühiskonnas laialt levinud ja sageli keskendutakse sellele, milline oli naise enda väidetav süü, kui et mis on need erinevad faktorid ühiskonnas, mis on kahetsusväärse olukorra tinginud. Selline lähenemine ei ole aga adekvaatne ega õiglane nende naiste suhtes, kes vägivalla all kannatavad, ja me peame sellest jätkuvalt rääkima. Vägivald ei ole kunagi õigustatud.
Oli tore näha, milline huvitav diskussioon toimus noorte vahel. Sarnased diskussioonid toimuvad paljude inimõigusi puudutavate teemadega. Need ei ole must-valged juhtumid ja me ei saa üldistada ainult enda kogemuse või veelgi hullem, kuskilt kuuldu põhjal. Selleks ongi vaja laiemaid teadmisi, et need teemad enda jaoks kriitiliselt läbi mõelda. Inimõiguste haridusel on oluline roll teadlikkuse tõstmisel, mille läbi muutub ühiskond loodetavasti kasvõi sammu haaval kõigi inimeste jaoks paremaks. Lisaks sellele on olulised ka kohtumised erinevate inimestega ja nende lugude kuulamine. Teise inimese kuulamine aitab meil inimlikul tasandil mõista, olla empaatiline, küsida küsimusi ja näha, et tegemist on tegelikult ju samasuguse inimestega nagu minagi.
Sa oled Eesti Noorsootöötajate Kogu tegevjuht, seega täpselt õige inimene, kelle käest uurida, kuidas ENK-il ja Eesti noortevaldkonnal laiemalt läheb? On midagi eriti põnevat välja tuua või on mõni mure hoopis hingel?
Noortevaldkonnal läheb selles mõttes hästi, et noorsootööd on Eestis tehtud pidevalt juba pikka aega. Pikaajalisust tähistavad näiteks Eesti Noorsootöö Keskus ja ENK ise oma 20. sünnipäeva pidamisega juba õige pea. Oleme valdkonnas koos kavandamas uue perioodi arengukava. Noorsootöö üldiselt on kohalikes omavalitsustes tähelepanu all ja arenev ning kohaliku omavalitsuse noorsootöö arendamisele on viimastel aastatel palju ressurssi suunatud. Meil on kutsesüsteem, kvaliteedihindamine, regulaarsed uuringud valdkonnas, koolitused ja tasemeharidus noorsootöös. Noorsootööd õpetatakse nüüd Tallinna Ülikoolis ka magistritasemel. Meil on motiveeritud noorsootöötajad ja imelised julged noored.
Ma arvan, et ka koostöö noortevaldkonna erinevate tegijate vahel on hea ja meie valdkonnas on palju inimesi, kes on väga pühendunud oma tööle, noortele ning kes mõtlevad innovaatiliselt ja heas mõttes ei ole pidevalt rahul sellega, mis on.
Ja lõpetuseks, on sul ajal, mil inimõigused on selgelt löögi alla sattunud, jagada meile, Eesti Inimõiguste Keskusele, soovitusi? Saame meie midagi ära teha, et noortevaldkonnas inimõigused jätkuvalt au sees oleks?
Inimõiguste Keskuses töötavad oma ala eksperdid, kes saaksid noorsootöötajaid inimõiguste teemadel koolitada, tutvustada uuringuid ja anda paremat ülevaadet sellest, milline on inimõiguste olukord Eestis ja Euroopas. Ma arvan, et on noorsootöötajaid, keda need teemad väga huvitavad, on üsna informeeritud, kuid on endiselt neid noorsootöötajaid, kes võib-olla ei ole nende teemadega kokku puutunud ja ei oska näha ka nende seost oma tööga ja noorsootöö väärtustega. Siin ongi teie sisukas abikäsi kindlasti väga oodatud!
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan