Eestis on kodusel ja last kasvataval abikaasal võimalik üldjuhul saada riigi poolt ravikindlustus, kuid lesbipaari puhul keeldus riik sellest käesoleva aasta juunis. Paar kaebas otsuse Eesti Inimõiguste Keskuse ning Advokaadibüroo Sirel ja Partnerid  toel kohtusse. Möödunud reedel leidiski kohus, et riik on käitunud paari suhtes põhiseaduse vastaselt.

6. septembril otsustas Tallinna Halduskohus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata sotsiaalmaksuseaduse § 6 lg 1 punkt 8 osas, milles see välistab riigi poolt sotsiaalmaksu maksmise sellise isiku eest, kes on ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud isiku ülalpeetav registreeritud elukaaslane, kes kasvatab vähemalt ühte alla 8-aastast last ning kelle eest või kelle registreeritud elukaaslase eest riik ei maksa sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse lõike 1 punkti 1 või 11 alusel. Sisuliselt leidis kohus, et kooselulepingu sõlminud lapsevanemaid tuleb kohelda samamoodi kui abielus olevaid lapsevanemaid.

Kohtuvõit puudutas Marinat ja Jelenat, kes on paarina ühist elu elanud üle kümne aasta, kooselu jooksul sünnitas Jelena ka tänaseks 3-aastase lapse. 2016. aastal sõlmis paar kooselulepingu ja Marina lapsendas Jelena poja, keda paar koos planeeris, ootas ja keda ollakse esimestest hetkedest koos kasvatanud. Lapsendamise tulemusena märgiti nii Marina kui Jelena lapse sünnitunnistusele vanemateks. Marina viibis lapse sündimise ja lapsendamise järel lapsehoolduspuhkusel, kuid on tänaseks naasnud tööle ja lapsega on kodus Jelena. Riik keeldus ravikindlustusest Jelenale põhjendusega, et kooseluseaduse rakendusaktid ei ole vastu võetud, mis sellise õiguse kooseluperedele tagaks. Seejärel pöördus pere Keskuse poole ning meid nõustusid aitama vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper ja advokaat Tõnis Loorits.

„Järjekordne kohtuvõit ilmestab selgelt vajadust kooseluseaduse rakendusaktid vastu võtta, et lõpetada kooseluperedele asjatute kannatuste ja kulude põhjustamine. Inimõigusi austavas riigis on oluline tagada kõigile peredele võrdsed õigused ja võimalused ilma kohtuteed ette võtmata,“ kommenteeris Eesti Inimõiguste Keskuse strateegilise hagelemise ekspert Kelly Grossthal.

Kohus selgitas oma otsust asjaoluga, et PS §-st 12 tuleneb seadusandjale keeld kohelda isikuid meelevaldselt erinevalt ehk kehtestada või hoida kehtimas norme, millest tulenevad võrdses olukorras olevate isikute jaoks erinevad tulemused. Kohus leidis, et Marina ja Jelena puhul ei ole mõistlikku põhjust kohelda erinevalt last kasvatavat ravikindlustatud isiku ülalpeetavat abikaasat ning last kasvatavat ravikindlustatud isiku ülalpeetavat registreeritud elukaaslast. Lisaks tõdes kohus, et omavahelise ülalpidamiskohustuse osas ei erine abielu registreeritud kooselust. Samuti tuletas kohus meelde, et tegelikult on sellised meetmed võetud vastu laste huvides ehk lastele parema kasvukeskkonna võimaldamiseks.

Kuula ka meie podcasti episoodi, milles Marina kirjeldas oma peret tabanud ebaõiglust ning kus Kelly Grossthal tegi ülevaate kaasuse juriidilisest küljest ja strateegilisest hagelemisest kui ühest meie töövaldkonnast.