Nimeseaduse eelnõu: põhiseadusega vastuolus, ülereguleeriv, tarbetult kitsendav

Saatsime täna Siseministeeriumile oma arvamuse nimeseaduse eelnõu kohta. Pikka aega ette valmistatud eelnõu asendaks täna kehtiva, ajale jalgu jäänud seaduse.

Tõdesime oma arvamuses, et nimi on üks olulisemaid komponente inimese identiteedis, see on peamine inimese identifitseerimise viisidest tavasuhtluses. Nimel on ka oluline osa inimese era- ja perekonnaelus ning see võib seonduda enda identifitseerimisega osana rahvuslikust, etnilisest või kultuurilisest grupist. Seega tuleb nimede reguleerimisel juhinduda inimõigustest, sealhulgas õigusest nimele, õigusest identiteedile ning õigusest era- ja perekonnaelu puutumatusele. Nimekasutust reguleerides tuleb eelnevalt hinnata, kuivõrd eesmärgipärane, põhjendatud ja proportsionaalne on riigi sekkumine inimese vabadesse valikutesse nime küsimuses, arvestades nime keskset kohta inimese identiteedis.

Tänapäeva demokraatlikes ühiskondades on inimese identiteet, sh tema rahvus- või usukuuluvus, soo- või seksuaalne identiteet ja muud identiteedi osad eelkõige inimese enda defineerida, võttes siiski arvesse ühiskonna ja riigi huve. Sellest peaks lähtuma ka nimede reguleerimine. Meie hinnangul ei lähtu kehtiv nimeseadus ning pakutav eelnõu neist põhimõtetest. 

Anneta inimõiguste heaks!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Annetan

Leidsime arvamuses, et välispäritolu inimeste nimede regulatsiooni kaasajastamine ning paremasse kooskõlla viimine universaalsete inimõigustega, on positiivne samm. Eesti ühiskond on mitmekesine ning nimeregulatsioon peab seda reaalsust arvesse võtma.

Paraku on eelnõus ja selle seletuskirjas palju sellist, mis tekitas küsimusi ja mida peame paremaks muuta. Juba seaduse eesmärk on ebaadekvaatselt põhjendatud. Seletuskirja autorite meelest “peame järjest enam hakkama mõtlema oma rahvusliku identiteedi kaitsmisele, sest maailm on inimestele järjest rohkem avatud ning inimesed ei pruugi isegi veel aduda, et liigume tasapisi eesti keelest ja eesti nimetraditsioonist kaugemale.” Taoline spekulatiivne väide ei ole kuidagi põhjendatud.

Põhiseadusega vastuolus pidasime olevat seda, et registreeritud kooselu elavad inimesed ei saa võtta ühist perekonnanime. See on vastuolus Riigikohtu viimaste otsustega, mille kohaselt kuulub samasooliste paaride kooselu perekonnapõhiõiguse kaitsealasse. Antud juhul ei ole ühise perekonnanime osas registreeritud kooselupartnerite ja abiellunute erinev kohtlemine kuidagi põhjendatud.

Lisaks tekitas küsimusi “soole mittevastava” nime andmine, mis lähtub aegunud käsitlusest ning piirab inimese õigusi ebaproportsionaalselt palju. Täiesti ebaadekvaatsed ja isikuandmete kaitse reeglitega vastuolus on põhjendused, mille kohaselt inimese eesnimest peaks alati ja tingimata selguma tema sugu. Ka kurjategijate nime muutmise keeld on arusaamatu ja ebaproportsionaalne.

Eelnõu on probleemne ka selles osas, et rahvusvahelise kaitse saaja peab ootama minimaalselt viis aastat pikaajalise elamisloa saamiseni, kuni ta saab nime muuta. Pagulastel on teatud juhtudel nime vahetamine eluliselt vajalik enda turvalisuse tagamiseks, sest tema lähteriik võib teda üritada tabada. Samuti võib juhtuda, et pagulasel on nimi, mis teeb Eestis integreerumise keeruliseks, omades eesti keeles kohatut tähendust või olles eestlastele hääldamatu. Selliselt takistab nime vahetamise piirang lõimimist.

Ka muud piirangud nime vahetamisele ning selle põhjendamisele on meie meelest ebatarvilikud ja ülereguleerivad, adekvaatselt põhjendamata. Nimeseaduse koostajad elavad justkui 1930ndate Eesti riigis; ajas, kus isikukoodi ja e-riiki ei eksisteeri.

Loe kogu arvamust.

#inimoigused-eestis
Ostukorv