Veebruaris liitus Keskusega Iiris Viirpalu, kes asus tööle kommunikatsioonijuhina. Iirise vedada on sise- ja väliskommunikatsioon, suhtlus pressiga ja sotsiaalmeedia. Ta kannab hoolt selle eest, et info meie tegemistest jõuaks nädalakirja kaudu võimalikult paljudeni nii Eestis kui välisriikides. Küsisime Iiriselt alustuseks paar küsimust.
Kuidas Eesti Inimõiguste Keskusesse jõudsid? Miks sind meie tööpakkumine kõnetas?
“Tööpakkumine kõnetas, kuna usun, et töö on eelkõige väärtuse loomine. Olukorras, kus ühiskonnas ja avalikkuses on pead tõstnud vaenulikkus teistsuguse ja erineva vastu, loodan Keskuses tehtava tööga panustada tasakaalustatud ühiskonda. Arusaam sellest, et me kõik oleme ühtmoodi inimesed oma erinevustele vaatamata, iseloomustab tänapäevast ühiskonda, kus kõigil on mõnus ja turvaline elada. Kommunikatsioon meeldib, kuna olen sellega tegelenud aastaid ja avastanud, et see sobib nii mu isiksuse kui ka erialateadmistega,” kommenteeris Iiris otsust kandideerida.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
AnnetanVarasemalt on ta töötanud kultuurivaldkonnas ja kommunikatsioonispetsialistina kolmandas sektoris: Eesti Noorteühenduste Liidu Varivalimiste projektis, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikus ning Eesti Vegan Seltsis. Iirisel on magistrikraad semiootikas ning ta on tegutsenud vabakutselise kultuuriajakirjanikuna, kes oma lugudes ja intervjuudes puudutab ka ühiskondlike oludega seotud teemasid. Avalikes suhetes ja meediatöös huvitab Iirist, kuidas seada sõnumeid tundlikel ja eriarvamustele viivatel teemadel ning see, kuidas sõnumi sisust ja sihtrühmast olenevalt leida sellele sobivaim kanal ja vorm. Kommunikatsioonis on tema jaoks oluline ka leidlikkus ja loomingulisus.
Välismaa kuulsuste puhul näeme sageli, et nad toetavad avalikult ka mõnd südamelähedast poliitilist või ühiskondlikku agendat. Tundub aga, et Eestis see nii levinud pole. Miks?
“Usun, et ühelt poolt on see tingitud soovist jääda oma liistude juurde, väljendades end oma valdkonnas ning end mitte poliitikaga sidudes. Teisalt võib puududa laiem arusaam oma rollist kodanikuna ja oma hääle olulisusest. Võib olla tahetakse eemale hoida, kuna poliitikat ja ühiskondlikke arvamusavaldusi seostatakse kemplemisega ja pideva konfliktiga. Võrdse ja avatud ühiskonna eest kõnelemine võrdub minu jaoks aga baastasandi inimlikkusega.”
Kust võiks inimõigustest huvitatud inimene infot ja inspiratsiooni ammutada?
Esiteks soovitan käia ringi lahtiste silmadega, panna tähele inimesi enda kõrval. Lisaks vaadata-lugeda artikleid ja saateid, mis kõnelevad inimestest meie seas. Inimlikku ja ühiskondlikult huvitavat vaadet konkreetse isiksuse kaudu pakuvad saated “Plekktrumm”, “Meie inimesed” ja “Eesti lood”. Üldist infot ja uuringutulemusi leiab Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti lehelt.
Tunned huvi inimõiguste vastu? Liitu meie uudiskirjaga!