Selle Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri mõttega algas konverents „Kultuur piirideta maailmas,“ millega Loov Eesti tähistas oma 10. aastapäeva sünnipäeva.

Kultuuri- ja loovsektorist sõltub paljuski Euroopa majanduslik võimekus ja innovatsioon, aga ka haridus, sidusus, vähemuste ja põgenike sotsiaalne integratsioon. Lisaks erinevate loovvaldkondade esindajatele Eestist esines konverentsil Paolo Montemurro MateraHubist, mis tegutseb Itaalia lõunaosas Matera linnas.

Rääkides kultuuriprojekti rahvusvahelistumise tegevusmudelist rääkides rõhutas ka Paolo, et Euroopa majanduse jaoks on kultuur kõige olulisem sektor, kuid iga kultuuriprojekti juures on oluline ka rahvusvahelistumine – kultuuri laiem kandepind, üksteiselt õppimine, teiste kultuuridega tutvumine. Kultuurid säilivad ja saavad rikkamaks üksteisega suheldes, mitte kapseldudes ja omaette tõmbudes – see oleks kultuuri hääbumise algus.

Teisisõnu peaks õppima ja harjutama, kuidas oma loovust laiendada rahvusvahelisemaks! Lisaks majanduslikult innovatsioonile olid põnevad näited, kuidas itaallaste uhkuse allikas, ooper, rakendati integratsiooni teenistusse. Keskmisele inimesele on ju ooper pigem midagi elitaarset. Kui aga asetada küsimus teistpidi – miks mitte esitada Euroopa väärtuseid läbi ooperi, mis kannab Euroopa väärtuseid oma parimal kujul? Kuidas ooperit tuua migrantideni? Ooperit vaadeldi kõrgkultuurist erinevalt, keeleõppena. Itaaliakeelse ooperi kuulamine ja kogemine aitas sisserännanutel kergemini omandada itaalia keelt ning nii toimus integratsioon nii muusika kui keele tasandil, ei tekitanud võõristust ega liiga elitistliku kunstivormi hirmusid.

Teatrit rakendati pikaajaliste töötute enesekindluse treenimiseks. Paljudele on tuntud väljend fake it till you make it, ehk vabatõlkes teeskle oskamist kuni oskadki. Läbi teatriharrastuse, kus töötu inimene saab mängida erinevaid rolle kuningast ärijuhini andis neile vajalikku enesekindlust ja tõstis enesehinnangut. Teatriklasside idee ja tulemused olid nii tugevad, et sarnased projektid viidi ellu hiljem ka koostöös Rootsi, Suurbritannia, Prantsuse ja Hispaania tööametitega, kes soovisid tuua innovatsiooni ka enda organisatsioonidesse.

Paolo rõhutas ka koostööd väga erinevate valdkondade vahel, ka see aitab maha võtta hulgaliselt hirme ja eelarvamusi võõra valdkonna inimeste kohta. Lisaks andis võimalus erinevate valdkondade projektide ühendamisel saada laiem rahastusmudel.

Ühe näitena oli ka filmisari Matera 15/19, mida filmiti nelja aasta jooksul Matera linnast erinevate inimeste, teiste hulgas ka migrantide vaatenurgast. Projekti jätkatakse praegu koos taanlastega.

Rohkelt rahvusvahelisi projekte kirjutanud ja vedanud Paolo tunnistas, et jah, teiste kultuuridega koostöö on komplitseeritud. Mitte inimeste tõttu või suhtluskultuuride erinevuste tõttu, sest arvestades teiste eripärasid, on selline suhtlus pigem huvitav.

Keeruliseks muutub see vajadusest järgida projektis osalevate riikide tööseadusandlust, kuidas see töötab, kuidas erinevate valuutadega arveldada, kui palju otsused aega võtavad ja kelle poole vastuste jaoks üldse pöörduda, et ametkondadelt ja riigiasutustelt vastuseid saada. Tihti takerdutakse juba algfaasis probleemidesse, et väiksematel organisatsioonidel pole ühisprojektideks ressursse, suurtel on aga raske valida õiget inimest projektitiimi. Kui aga raskused ületatakse, siis on selliste projektide kasu ja mõju kohalikust tunduvalt suurem.