Vastavalt pagulasseisundi konventsioonile ei tohi varjupaigataotlejaid karistada ebaregulaarse piiriületuse eest.

Eesti on liitunud pagulasseisundi konventsiooniga, mis sätestab, et kui pagulane on saabunud riiki otse territooriumilt, kus tema elu või vabadus on olnud ohus, ei tohi teda karistada ebaseadusliku riiki sisenemise eest. See säte kehtib ka nende isikute suhtes, kes on lühiajaliselt sõitnud läbi mõnest muust riigist ning ei suutnud sealt leida tagakiusamise eest kaitset.

Siiski on Eestis korduvalt rakendatud ebaregulaarse piiriületuse eest rahalist karistust ka varjupaigataotlejatele. Sellega on ignoreeritud rahvusvahelist õigust ning varjupaigataotlejate olukorda, mis erineb oluliselt tavaliste sisserändajate omast. Varjupaigataotlejatel võib olla võimatu täita riiki sisenemiseks kehtestatud juriidilisi nõudeid, näiteks ei ole neil tihti võimalik tagakiusamise eest põgenemise tõttu hankida vajalikke reisidokumente.

Eesti Inimõiguste Keskus esindas hiljuti ebaregulaarse piiriületuse eest suure trahviga karistatud pagulasperet, esitades nende eest riigile kahju hüvitamise taotluse. Riigiprokuratuuri otsusega tagastatakse perele makstud raha, mis aitab neil alustada uut elu Eestis.

ÜRO pagulasameti UNHCR partnerina pakub Eesti Inimõiguste Keskus varjupaigataotlejatele ja pagulastele juriidilist abi ka muude probleemidega. Käesoleval aastal on nõustatud üle 40 varjupaigataotleja ja 20 rahvusvahelise kaitse saanud isiku. Samuti on käidud kohtus ebaõiglasi kinnipidamisotsuseid ning varjupaigataotluste tagasilükkamisotsuseid vaidlustamas ning saavutatud mitmeid võite.