Mis on inimõiguste keskuse mõju? Meie kogemustest mõju mõõtmisel ja mõtestamisel rääkis Inimõiguste Keskuse asutaja ja juht Kari Käsper eelmisel nädalal toimunud Vabaühenduste Liidu liikmesklubis.
Millise positiivse panuse oleme andnud oma enam kui 10 tegevusaasta jooksul Eesti ühiskonda? Või oleme ehk hoopis ära hoida asjade halvemaks muutumise? Teinud oleme ju paljugi: nõustanud enamikku Eestisse tulnud varjupaigataotlejatest, oleme aidanud sajakonnal ettevõttel ja organisatsioonil tegeleda mitmekesisuse edendamisega, andnud järjepidevalt välja sõltumatut ülevaadet inimõiguste olukorrast Eestis jne. Ometigi on ühe vabaühenduse laiemat mõju ühiskonnale raske mõõta.
Lihtne on mõõta üksikuid tegevusi vastavalt seatud eesmärgi saavutamisele. Näiteks saime avaliku arvamuse küsitluse teel uurida, kui paljud kuulsid meie “erinevus rikastab” kampaaniad ja mis mulje see neile jättis. Või oleme küsinud iga konverentsi kohta tagasisidet osalejatelt. Saame ülevaateid, mida räägib meie kohta meedia, oleme tundnud uhkust kohtuvõitude üle või vaadanud, kuivõrd läheb meie tegevus korda mõttekaaslastele – kui paljud neist on vormistanud meile püsiannetuse. Väga head pilti tervikmõjust see kõik paraku ei anna, seda enam, et katsetame üha enam erinevaid tegevusi omavahelise mõjuvälja suurendamiseks.
Teisest küljest oleme seadnud alati pikaajalise mõju oma tegevuse keskmesse. Juba keskust luues seadsime eesmärgiks üldise kasu ja mõju ühiskonnale. Olime eelnevalt uurinud Eesti inimõiguste olukorda ja lünkasid inimõiguste kaitses ning tajusime mõjusa ja sõltumatu valitsusvälise inimõigusorganisatsiooni puudumist. Meil oli võimalus seda rolli täita ja otsustasime seda teha – ainult nii üks kodanikuühendus sünnibki.
Oma tegevust planeerides oleme lähtunud sellest, et tegevuste mõju ulatuks võimalikult paljudeni ja oleks samas piisavalt sügav, et muutus püsima jääks (nagu näiteks strateegilise kohtuskäimise puhul). Seepärast oleme teinud koostööd teiste organisatsioonidega nii vaba-, era- kui avalikust sektorist.
Ka meie praegune strateegiline eesmärk koguda hüppeliselt rohkem (püsi)annetusi lähtub vajadusest suurendada mõju ja toetuspinda ühiskonnas. Mida enam meil on toetajaid, seda suurem ja mõjukam on inimõigusliikumine, mis aitab Eestit hoida demokraatia ja isikuvabaduste teel. Mida enam on meil annetajate raha sihtotstarbelise projektiraha kõrval, seda rohkem on meil vahendeid, mida saame paindlikult kasutada seal, kus selle mõju on kõige suurem.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan