Mitmekesisuse eest Euroopas vastutab eestlanna Anu Ritz, kelle energia hoidis koos mitmekesisuse platvormi seminari Rotterdamis. Ettekannete ja töötubade vahepeal saime hetkeks vestelda Anust endast ja ta töökohast.
Anu lõpetas kergetööstustehnikumi juhiabi erialal ja jätkas õpinguid Tartu ülikooli magistriõppes ärijuhtimise erialal. Tartus õppimise ajal oli Anu tööl praeguses Swedbankis, nii oli tal õpingute ajast peale mitmekesine vaade nii äri juhtimisele kui äri toetusmeetmetele.
Kui Eesti liitus Euroopa Liiduga, siis esimese laine ajal hakati valima erinevatesse ametitesse ka eestlasi ning Anu otsustas kandideerida. Konkurss oli pikk ja põhjalik alates Euroopa Liidu ja sealsete institutsioonide tundmisest kuni sõnaliste, matemaatiliste ja loogikaülesanneteni. Viimased voorud toimusid juba Brüsselis ning Anu väljus konkursist valituna. Konkurss ei otsinud inimest konkreetsele töökohale, vaid alles nüüd said Euroopa Komisjoni erinevate peadirektoraadid teha valituks osutunud inimestele tööpakkumisi.
„Tegin karjääris kannapöörde ja asusin Teadus- ja Innovatsiooni Peadirektori alluvusse,“ räägib Anu. „Sisulise poole pealt ma lepingute sõlmimisest osa ei võtnud, aga Euroopa Liidu aluseks oleva söe- ja terasetootmise teadus ja arendustegevuse lepingud olid minu vastutusel. Seal olin erinevates ülesannetes üheksa aastat.“
2014.aastal asus Anu tööle Euroopa Komisjoni õiguse ja tarbijakaitse peadirektoraati, mis tegeleb ka võrdsete õiguste küsimustega. Seal on Anu vastutada mh mitmekesisuse valdkond. Selgituseks, et EU peadirektoraadi analoog riiklikul tasemel on ministeerium. Mastaap on ainult tunduvalt laiem ja seega vastutus suurem.
Mitmekesisuse võrgustik
Kui Anu mitmekesisuse võrgustikku komisjoni poolelt vedama hakkas, kuulus sinna 15 riiki. Mõnes riigis tegutseb mitmekesisuse platvorm ühe või mitme kohaliku omavalitsuse juures, kuid võrgustikus läheb arvestusse siiski üks. Nüüdseks on võrgustik kasvanud 21 liikmeni ja tänavu on loodetavasti lisandumas veel kaks – Läti ja Leedu. Naabrid on käinud Eestis kogemusi omandamas, külastades siin peamiselt ettevõtjad ja riigiametnikke. Anu tänusõnad kuuluvad siinkohal Eesti Inimõiguste Keskuses mitmekesisuse valdkonna eest vastutavale Kelly Grossthalile, kes jagas Eesti seniseid kogemusi ja aitas külalistel siin kontakte leida.
Miks aga mitmekesisuse pärast peaks üldse Euroopa Komisjoni tasandil muretsema?
„Erinevalt ekslikule arusaamale ei kirjuta me Euroopa Komisjonis ette, mida riigid antud valdkonnas peaksid tegema,“ selgitab Anu. „Liitumine võrgustikuga on vabatahtlik ja põhineb ennekõike osalejate kogemuste vahetusel. Kui riigid omavahel tihemini suhtlevad ja jagavad häid praktikaid, siis aitab see kaasa kõigi jaoks sobiva äri- ja elukeskkonna kujunemisele.“
Anu tööks on tuua riikide mitmekesisuse platvormid kokku, toetada omavahelist võrgustikku. Euroopa Komisjonis isegi ei defineerita kitsalt, mida mitmekesisuse all silmas pidada – vajadused, ootused ja situatsioonid on riigiti liiga erinevad. Ka õigussüsteemide erinevusi peab arvesse võtma.
„Samas juriidika järgi käimine pole piisav, mitmekesisuse kokkulepe annab lisavõimalusi toetava ja töötajaid väärustava töökeskkonna loomisel,“ räägib Anu. „Võrgustik peaks töötama üksteist innustades ja toetades, Eesti on Euroopa võrgustikus olnud aktiivne ning Kelly loov ja innovaatiline kaasarääkija.“
Eelmisel sügisel toimus võrgustiku igaaastane foorum Eestis ning Anu võis kiita siinse korralduse professionaalsust ja loovust, pühendunud töötajaid ja vabatahtlikke.
„Üksteiselt õppides areneme, võrgustikus saad ka teistele loota, leida esinejaid ja abilisi. Paraneb üldine suhtluskultuur,“ ütleb Anu enne tagasi seminariasjadesse sukeldumist. „Me ei taha võimu endale, vaid võimestada riikide tegevusi, võrgustiku liikmeid
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan