Eesti ühiskonna üks suuremaid väljakutseid on inimõiguste kaitse, millest võidavad kõik. Hoolimata kohatistest tagasilöökidest jätkame Eesti Inimõiguste Keskuses järjepidevat tööd, et igaühe inimõigused oleks Eestis kaitstud.

Inimõiguste olukorda muudavad halvemaks sooline palgalõhe, naiste alaesindatus poliitikas, äris, teaduses ja meedias, naiste huvide ja arvamuse marginaliseerimine ja naeruvääristamine nende soo tõttu ning eriti naistevastane vägivald, ahistamine ja diskrimineerimine. Need puudused on omavahel seotud, moodustades nõiaringi, millest on raske välja saada.

USAst alguse saanud #minaka liikumine näitab, et ka Eesti vajab muutusi ja muutused on võimalikud. 2018. aastal, mil Eesti Vabariik tähistab 100. sünnipäeva, oleks kõigil aeg pöörata suuremat tähelepanu naiste õigustele ning seda mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Eriti suurt vastutust kannavad Eesti riigi juhid, kellelt ootame nii inimesi austavaid sõnu kui rohkem tegusid.

#EV100 tähistamise tugisambaks võiks olla eelmisel aastal Riigikogus ratifitseeritud naistevastase vägivalla vastane Istanbuli konventsioon. Selle artikliga 12 kohustub Eesti riik võtma “vajalikke meetmeid muudatuste propageerimiseks naiste ja meeste sotsiaalselt ja kultuuriliselt määratud käitumisviisides, et juurida välja eelarvamused, kombed, traditsioonid ning tavad, mis tuginevad naiste alavääristamisele ning naiste ja meeste stereotüüpsetele rollidele.”

Igaühe inimõiguste kaitse on meist igaühe mure. Seisame koos naiste õiguste eest, iga inimese inimõiguste eest.

Mida saame teha?

• Saame näidata oma meelsust valimistel. Ärme vali poliitikuid ja erakondi, kes naiste või vähemuste inimõigusi ei väärtusta.
• Saame korrale kutsuda neid, kes oma väljaütlemiste, valikute või tegudega naisi või vähemusi alavääristavad, alandavad või nende suhtes vägivalda tarvitavad.
• Saame avalikult ja häälekalt või ka eraviisiliselt toetada hea sõna või annetusega neid, kes seisavad igaühe inimõiguste eest.

Oleme kindlad, et võrdsem Eesti on võimalik! Teie abiga on võimalik!