Euroopa Kohus leidis täna, et rahvusvahelise kaitse taotleja väidetava seksuaalse sättumuse tõelevastavuse hindamisel psühholoogiaekspertiisi kasutamine, mille eesmärk on projektiivsete isiksusetestide põhjal anda pilt taotleja seksuaalsest sättumusest, ei ole kooskõlas direktiiviga  2011/95 pagulase staatuse saamise nõuete kohta, tõlgendades lähtuvalt Euroopa Liidu põhiõiguste hartast.

Kohus tõdes, et nimetatud direktiiv võimaldab liikmesriikide ametiasutustel varjupaigataotluse läbivaatamisel määrata ekspertiisi, et teha paremini kindlaks taotleja tegelik vajadus rahvusvahelise kaitse järele. Samas peavad ekspertiisi kasutamise tingimused olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tagatud õigustega. Kohus leidis, et kõne all olevas kohtuasjas kasutatud ekspertiis võib riivata varjupaigataotleja inimväärikust ning õigust era- ja perekonnaelu austamisele, mis tuleneb harta artiklist 7.

Kohus tõi veel välja, et isegi kui isik on formaalselt nõusoleku testide jaoks andnud, ei ole nõusolek tingimata antud vabalt, vaid olukorra sunnil, kuna varjupaigataotleja tulevik on tihedalt seotud sellega, kuidas kõnealune asutus lahendab tema taotluse.

Lisaks märkis Euroopa Kohus, et psühholoogiaekspertiisi mõju varjupaigataotleja eraelule on ebaproportsionaalne, selle korraldamise ja kasutamisega põhjustatud sekkumise raskus ületab seda, mis peaks kaasnema rahvusvahelise kaitse taotleja avalduste hindamisega.

Niisugune ekspertiis põhineb eelkõige sellel, et isik teeb hulga psühholoogilisi teste, mille eesmärk on teha kindlaks isiku identiteedi üks põhielement, mis kuulub tema isiklikku sfääri, kuivõrd see puudutab isiku elu intiimseid aspekte.

Euroopa Kohus leidis ka, et psühholoogiaekspertiisi korraldamine varjupaigataotleja seksuaalse sättumuse kindlakstegemiseks ei ole vältimatult vajalik, et hinnata, kas taotleja avaldused tema seksuaalse sättumuse kohta on usutavad. Kohus rõhutas, et olukorras, kus taotleja seksuaalset sättumust ei ole dokumentaalsete tõenditega kinnitatud, võivad liikmesriigi pädevad töötajad tugineda muu hulgas asjaomase isiku avalduste loogilisusele ja usutavusele. Pealegi on selline ekspertiis üksnes piiratud usaldusväärsusega, mistõttu on selle vajalikkus kahtluse all, eriti juhul, kui varjupaigataotleja avaldustes ei sisaldu vasturääkivusi.

Otsuse aluseks olevad küsimused esitas Euroopa Kohtule Ungari kohus, mis lahendab vaidlust Nigeeria kodanikust varjupaigataotlejaga, kes pöördus kohtusse kaebusega, et tema peal kasutatud ekspertiisi psühholoogilised testid rikuvad raskelt tema põhiõigusi ja ei võimalda hinnata tema seksuaalse sättumuse usutavust.

Tutvu Euroopa Kohtu otsuse täistekstiga.