Igaühel, sealhulgas lesbidel, geidel ning biseksuaalsetel, transsoolistel ja intersoolistel inimestel (LGBTI), on õigus elada vabana hirmust ning võtta elust osa kõigis selle aspektides. Homo- ja transfoobne tagakiusamine, vägivald ja ahistamine on probleem kõikjal Euroopas – paljud LGBT kogukonna liikmed on eelnimetatut kogenud või pealt näinud. Samas on riiklikul tasemel infot LGBTI kogukonna vastu suunatud vägivalla ja ahistamise kohta väga napilt, kuna selliseid juhtumeid raporteeritakse politseile vähe (n-ö alaraporteerimine).

Et parandada alaraporteerimise olukorda ja julgustada LGBT kogukonna liikmeid senisest enam kogetud vaenust teada andma, otsustasid vabaühendused üheksast Euroopa riigist oma jõud ühendada. Üheskoos loodi UNI-FORM nimeline äpp ja veebileht, ehk esimene veebiplatvorm, mis ühendab LGBTI õiguste eest seisvaid vabaühendusi ja politseid, et üheskoos võidelda LGBTI inimeste vastu suunatud vaenukõne ja vaenukuritegude vastu ning julgustada inimesi politseile neid intsidente raporteerima. Koostöö on tänaseks Euroopa Liidu rahastuse toel kestnud juba kaks aastat.

28. septembril toimus UNI-FORMi tutvustav seminar Euroopa Parlamendis. Eestist esinesid ettekannetega Paloma Krõõt Tupay (EL Nõukogu põhiõiguste, kodanikuõiguste ja vaba liikumise töögrupi juht, Vabariigi Presidendi õigusnõunik) ja Kelly Grossthal (Eesti Inimõiguste Keskuse ekspert) ning Politsei – ja Piirivalveameti esindajana võttis konverentsist osa Põhja prefektuuri üleminspektor Mari-Liis Mölder. Paloma Krõõt Tupay jagas kuulajatega arvamust, et Euroopa õigusruumiga ühinemine on Eestis kaasa toonud suurema inimõiguste kaitse, kuid leidis samas, et seaduste kõrval on oluline ka inimeste enda tahe vähemuste õigusi kaitsta ja vaenule vastu seista. Kelly Grossthal tutvustas Eesti vaenu õhutamise sätteid karistusseadustikus. Teatavasti on Eesti jäänud Euroopa õigusruumis praktiliselt ainsaks riigiks, kus vaenu õhutamine on lahus raskematest tagajärgedest ja ei ole kuriteona karistatav ning kus süüteo vaenumotiivi ei võeta arvesse raskendava asjaoluna. Ehk siis Eesti ei tunnusta karistusõiguslikult vaenukuritegude (vihakuritegude) olemasolu. Samas on Eestil Euroopa Liidu liikmena 2008. aasta raamotsusest tulenevalt kohustus muuta vaenule kihutamine karistatavaks. Eesti pole poliitilistel põhjustel seda teinud, kuigi näiteks UNI-FORM projekti raames läbiviidud intervjuud Eestis näitasid, et valmisolek seadusemuudatuseks on olemas nii politseinikel kui prokuröridel. Lisaks tutvustas konverentsil Leedu politsei esindaja, kuidas neil on vaenukõne ja vaenukuritegude menetlemine korraldatud, muuhulgas on nad palju ressurssi kulutanud politseinike koolitamisele ning juhtkonna tasemel on antud selge signaal, et politsei peab kaitsma igat Leedu inimest, enda eelarvamustele vaatamata. Ta rõhutas, et Leedu politsei teeb teadlikult tööd, et LGBT inimesed tunneksid end riigis turvaliselt, seda isegi siis, kui poliitikute retoorika on teine.

Ühtlasi esitleti konverentsil vaenukõnest ja vaenukuritegudest teavitamise äppi UNI-FORM, mis on kasutatav ka Eestis ja eesti keeles. Äppi saab alla laadida nii Google Play kui App Store keskkonnast. Terve oktoobri toimub äpi testimine ja parandamine, seega võite julgelt teada anda, kui märkate vigu või asju, mis võiksid olla lahendatud teisiti. 

Hetkel Eesti raportid otse politseile ei lähe, vaid need jõuavad üksnes Eesti Inimõiguste Keskuse ekspertideni, kes siis omakorda nõustavad raporteerijaid ja aitavad vajadusel ning soovi korral pöörduda politsei või kohtu poole.