Marianne Meiorg esindas möödunud esmaspäeval ja teisipäeval Eesti Inimõiguste Keskust JUSTICIA võrgustiku selle aasta viimasel kohtumisel, mis toimus Budapestis.
JUSTICIA on üleeuroopaline võrgustik, mis koondab neid Euroopa vabaühendusi, mis tegelevad õiglase kriminaalkohtupidamise ja ohvrite õiguse tagamise nimel. Sellesse kuuluvad kokku 19 organisatsiooni ning Eesti Inimõiguste Keskus on selles võrgustikus olnud tegev 2014. aastast alates.
Äsja lõppenud koosolek oli JUSTICIA ajaloos märgiline mitmes mõttes. Esiteks arutati uut suunda uuringusuundades: uurima hakatakse liikmesriikide õigussüsteemi rassilist kallutatust. See tähendab erinevate etniliste gruppide kohta käiva info kogumist, et hinnata, kuidas neid gruppe kriminaalsüsteemis koheldakse ning kas olemasolevate andmete põhjal on võimalik tuvastada võimalikku erinevat kohtlemist. Andmeid otsitakse alates inimeste kinnipidamisest tänaval, isegi kui see ei vii kriminaalmenetluse alustamiseni, ja lõpetades kohtuotsuse tegemisega. 2017. aasta sisse mahuvad esialgu vaid esimesed sammud, uuritakse, mis andmed on olemas ja kas need andmed võimaldavad teha järeldusi erinevate etniliste gruppide kohtlemise kohta riigi kriminaalsüsteemis.
Teiseks arutati JUSTICIA võrgustiku toimimise seisukohalt veelgi olulisemat muudatust: liitumine Fair Trials Europe-i juhitava LEAP võrgustikuga. LEAP on lühend nimest Legal Experts Advisory Panel (Õigusekspertide Nõuandev Paneel). LEAP on samuti üleeuroopaline võrgustik, mis koondab enda alla eksperte õigusemõistmises kriminaalasjades ning tegemist on JUSTICIAst mõnevõrra laiapõhjalisema võrgustikuga – JUSTICIA spetsialiseerub konkreetsele osale õigusemõistmiseks ning samuti koondab ka üksnes vabaühendusi. LEAP võrgustiku 155 liikme seas on lisaks vabaühendustele ka õigusbüroosid ja akadeemilisi asutusi. Lõplik otsus ja see, mis kuju võiks LEAP ja JUSTICIA liitumine võtta, langetatakse lähiajal.
JUSTICIA-l on ees huvitavad organisatsioonilised muutused ja teemad. Koosoleku lõpuks jäi kõlama mõte, et JUSTICIA koos LEAP-iga ei oleks oma tegevuste rahastamisel mitte mõjutatud EL rahastusest, vaid mõjutaksid ise EL rahastust, see tähendab, et nemad oma tegevusega mõjutaksid EL poliitika ja konkreetselt rahastuspoliitika suundi.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan