Arvamus võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja kohta

Eesti Inimõiguste Keskus andis 28. augustil oma arvamuse võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja kohta. Arvamus puudutas eelkõige seaduse kohaldamisala laiendamist ning võrdõigusvolinikule sõltumatu rolli andmist puudega inimeste õiguste edendamisel. Ametlikku kirja tervise- ja tööministrile on võimalik vaadata siit.

Eelnõu toob kaasa positiivseid ja ammuoodatud muudatusi, kuid samas leiab keskus, et puuetega inimeste sõltumatu järelevalvemehhanismi juures tuleb arvestada Pariisi põhimõtetega, mis käsitlevad nõudeid sõltumatutele riiklikele inimõiguste kaitse institutsioonidele. Leiame, et olemasolevatest institutsioonidest oleks sõltumatuks järelevalvemehhanismiks sobivaim õiguskantsleri institutsioon.


Seaduse kohaldamisala laiendamine

Eesti Inimõiguste Keskus on korduvalt juhtinud tähelepanu põhiseadusega vastuolus olevale olukorrale, millega on võrdse kohtlemise seaduses seatud erinevad diskrimineerimise alused omavahel hierarhiasse, kitsendades teatud aluste puhul oma õiguste kaitsmise võimalusi väljaspool töövaldkonda. Selle vastuolu kaotamine on olnud Eesti Inimõiguste Keskuse koordineeritava võrdse kohtlemise võrgustiku üks peamisi huvikaitse-eesmärke. Meie seisukoht on jätkuvalt, et diskrimineerimise kaitse peab olema võrdne kõikide tunnuste alusel, seega põhiseadusega vastuolus olev hierarhia tuleb kaotada, mida käesolev seaduseelnõu ka teeb.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule sõltumatu rolli andmine puudega inimeste õiguste edendamisel

Puuetega inimeste õiguste kaitse konventsiooni (PIK) artikkel 33 ei sea riiklikule järelevalvemehhanismile konkreetse vormi nõuet, viidates vaid raamistiku loomise kohustusele. Samas on artiklis nimetatud Pariisi põhimõtteid, mis käsitlevad nõudeid sõltumatutele riiklikele inimõiguste kaitse institutsioonidele (National Human Rights Institution, NHRI). Selle tähendab, et tõhus ja sõltumatu mehhanism toimib kõige paremini olemasoleva NHRI raames (mille mandaati ja ressursse tuleb vajadusel täiendada).

NHRI-d on definitsiooni kohaselt sõltumatud asutused, mis on asutatud õigusakti alusel ja millel on mandaat kaitsta ja edendada selles riigis inimõigusi. Nn Pariisi põhimõtete kohaselt peab NHRI minimaalselt vastama kuuele põhilisele kriteeriumile: “võimalikult lai” mandaat, mis põhineb universaalsetel inimõigusstandarditel ning sisaldab kohustust nii kaitsta kui edendada inimõigusi, kattes samas kõiki inimõigusi; sõltumatus valitsusest; sõltumatus, mida garanteerib konstitutsioon või seadus; piisavad uurimispädevused; pluralism (kas läbi liikmelisuse ja/või tõhusa koostöö); piisavad inim- ja finantsressursid.

Vastavalt nende nõuete täitmisele või ületamisele antakse NHRIle kas A-staatus (vastab täielikult või ületab nõudeid), B-staatus (ei vasta osaliselt) või C-staatus (ei vasta üldse). Võrdõigusvolinik ei ole teadaolevalt veel taotlenud endale NHRI staatust ega ole ka kindel, et institutsioon sellele täielikult vastab: mandaat on pigem kitsalt defineeritud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkonnaga; sõltumatust valitsusest on kritiseeritud seoses ametisoleva voliniku valiku protsessiga; asutus ei ole institutsionaalselt üles ehitatud pluralistlikuna ning asutusel puuduvad alguselt peale piisavad inim- ja finantsressursid.

Osaliselt saab neid puudusi kompenseerida näiteks koostöö institutsionaliseerimisega valdkondlike vabaühendustega ning täiendavate ressursside eraldamisega, ent olemasolevatest institutsioonidest oleks PIK sõltumatuks järelevalvemehhanismiks sobivam NHRI-le lähedasem õiguskantsleri institutsioon.

Alternatiivina tasuks kaaluda nii võrdõigusvoliniku kui õiguskantsleri nimetamist sõltumatuks järelevalvemehhanismiks ühiselt, kusjuures võrdõigusvolinik vastutaks PIK järelevalve eest oma mandaadi piires ning õiguskantsler laiemalt, teistes valdkondades. Mõlema institutsiooni puhul oleks igal juhul kasulik sisse seada regulaarne ja tõhus koostöö valdkondlike vabaühendustega ja valitsusväliste inimõiguste kaitse organisatsioonidega.

Iga valitud lahenduse puhul on oluline tagada puuetega inimeste osalus järelevalvemehhanismi töös.

Anneta inimõiguste heaks!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Annetan
#vordne-kohtlemine #vorgustik
Ostukorv