Sissejuhatus
Selle uurimuse kokkuvõtte on koostanud Euroopa rassismivastane võrgustik (European Network Against Racism, ENAR) ja Anni Säär Eesti Inimõiguste Keskusest. Uurimus keskendub kolmele peamisele valdkonnale: poliitilised narratiivid ja avalik poliitika; lõimumine tööturul; ning rassistlik vägivald ja õiguskaitse kättesaadavus, arvestades erinevaid tasemeid, millel rassism ja diskrimineerimine rassi, religiooni või rahvuse alusel võib toimuda.
Ülevaade: Migrandid Eestis
2015. aastal elas Eestis 192 900 välismaal sündinud inimest, kes moodustasid 14,7% rahvastikust. 13 000 (1,0%) neist sündisid mõnes teises ELi liikmesriigis ja 179 600 (13,7%) väljaspool ELi. 230 inimest palus 2015. aastal Eestist varjupaika võrreldes 155 taotlejaga aastal 2014. Enamik mitte-ELi päritolu asüülitaotlejatest 2015. aastal olid Ukraina, Venemaa, Süüria ja Iraagi kodanikud.
Poliitilised narratiivid ja avalik poliitika
Poliitiline ja avalik arutelu
Asüülitaotlejate ja pagulaste ümberpaigutamisest ja ümberasustamisest Eestisse sai 2015/16 aastal arutelude peamine teema. Nende arutelude osaks olid ka mitmed poliitikute ja riigiametnike peetud rassistlikud asüülitaotlejate- ja pagulastevastased kõned. Paljud viitasid väidetavatele ohtudele ja riskidele, mida asüülitaotlejate ja pagulaste saabumine Eestile ja Eesti kultuurile kujutab. Paremäärmuslik Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) näiteks korraldas kampaaniaid, kus nad tulid välja loosungitega nagu „EKRE saadab nad (pagulased) välja, kui võimule saab“, ning hoiatasid, et „pagulased juba tulevad, kuna viimastel kuudel on tumedanahaliste arv märkimisväärselt kasvanud“.
Mais 2015 avaldas Eesti poliitik ja endine välisminister Kristiina Ojuland ühes Eesti päevalehes artikli, kus väitis, et „valge rass on ohus“.
Ojuland on ka väitnud, et „tuleb teha vahet klassikalistel varjupaigataotlejatel, kes seni on Eestisse tulnud, näiteks ukrainlastel, kes sõja eest põgenevad, ja aafriklastest õnneotsijatel (…). Millist tööd oskavad teha neegrid, kes ei oska lugeda-kirjutada? Lõpetage ära see rahvale puru silma ajamine“. Nendele väidetele ei tulnud ei poliitilist ega õiguslikku vastust, kuna Eesti karistusseadustik ei sisalda sätteid vaenukõne kohta.
Küsitluste kohaselt oli avalik arvamus pagulaste kohta 2015. aastal lõhestunud. Ühe uurimuse kohaselt olid peaaegu pooled (42%) vastanutest pagulaste vastu, 32% toetasid neid ja 26% suhtusid neisse neutraalselt.
Migratsioonivastased protestid
2015. aastal toimus kuus registreeritud pagulastevastast demonstratsiooni, millest igaühes osales mitusada inimest, kellest mitmed olid selgelt moslemite ja „Eesti islamiseerimise“ vastu. 2015. aasta septembris tuli 7000 inimest pagulaste toetuseks korraldatud kontserdile „Sõbralik Eesti“.
Soomes loodud migrantidevastane neonatsidest koosnev rühmitus Odini sõdalased laienes 2016. aastal Eestisse. Veebruaris 2016 korraldasid nad Tallinnas tõrvikurongkäigu, milles osales ligikaudu 2500 inimest.
Lõimumine
Riiklik lõimumiskava „Lõimuv Eesti 2020“ määrab Eesti lõimumispoliitika aastateks 2014–2020. See keskendub venekeelse vähemuse lõimimisele, aga sisaldab ka peatükki uusimmigrantide kohta. Seal öeldakse, et kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Lõimumine tööturul
Riiklikus töötust ja tööhõivet käsitlevas statistikas ei eristata vastavaid määrasid inimeste sünniriigi, rahvuse või kodakondsuse alusel, mistõttu pole võimalik näha, kui suures ulatuses on lõimumine tööturul toimunud. Eurostati andmetel oli 2015. aastal Eesti kodanike hulgas töötuid 5,6% ja teiste riikide kodanike seas 9,3%.
Osana nimetatud uurimusest tõid küsitletud inimesed näiteid migrantide rassilisest diskrimineerimisest töökohal. Teoorias saavad sisserännanutest töötajad diskrimineerimise korral töövaidluskomisjoni pöörduda, mis on tasuta. Praktikas pole aga sisserännanutest töötajad sageli oma õigustest teadlikud ning ei tea, kust abi ja toetust leida.
Üks küsitletutest, mustanahaline ameeriklane, kirjeldas isiklikult kogetud rassilist diskrimineerimist, kui ta koka ametikohale kandideeris: „Kandideerisin koka ametikohale ühes baaris. Üks mu sõpradest /…/ leppis kokku kohtumise naisega, kes seal köögi eest vastutas. Ta teadis, et ma olen ameeriklane ja varem /…/ köögis töötanud, seega ei peaks probleemi tekkima ja ma võiksin proovipäevale tulla. Kui ma siis proovipäevale läksin, ütles ta äkki, et see päev ikkagi ei sobi. Tema arvates ei tahaks teised köögi töötajad mind sinna. Ta oleks võinud seda kõike mulle telefonis öelda, aga ta ootas, kuni mind näost-näkku näeb, ja tegi siis need järeldused. Ma ei osanud selle peale isegi midagi öelda.”
Rassistlik vägivald ja õiguskaitse kättesaadavus
Eesti ametivõimud ei avalda statistikat migrantide vastu toime pandud rassistlike kuritegude või rassismist motiveeritud vaenukuritegude kohta. Kodanikuühiskonna ja rahvusvahelised organisatsioonid on aga mõnest rassistlikust intsidendist teada andnud. Nende hulgas oli mitu rünnakut asüülitaotlejate majutuskoha vastu, näiteks lõhuti 2015. aasta juunis kaks korda asüülitaotlejate majutuskoha aknad ja 2015. aasta septembris pandi sama majutuskoht põlema. ÜRO pagulaste ülemvolinik (UNHCR) teatas füüsilise rünnaku ohvriks langenud Sudaani pagulasest.
Teada on antud ka sellest, et Tallinna sadamas ja lennujaamas toimub inimeste rassiline profileerimine. Üks küsitletu kirjeldas, kuidas tema ja üks teine tumedanahaline isik olid ainukesed suuremas grupis, kelle politsei teel Soome 2016. aasta märtsis kinni pidas.
Peamine õiguskaitse kättesaadavuse probleem migrantide ning etniliste/religioossete vähemuste jaoks Eestis on karistusseadustiku piiratud ulatus, kuna see ei sisalda regulatsiooni vaenukuritegude ja nende erinevate motiivide kohta. Viimasel ajal on siin teatud edasiminek toimunud. Hiljuti teatas justiitsministeerium, et nad korraldasid 2016. aastal koostöös Soome Politseiakadeemia ning Eesti Politsei- ja Piirivalveametiga seminari, kus käsitleti vaenukuritegude menetlemist ja nende kohta andmete kogumist.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan