31.mail ja 1. juunil toimus Tartus pagulasteemaline EURITA (European Resettlement and Integration Technical Assistance Project) seminar, kus osalesid kõik suuremad pagulastemaatikaga kokku puutuvad organisatsioonid ja asutused ning ministeeriumite esindajad. Seminar keskendus ümberasustamisele ja integratsioonile. Inimõiguste Keskusest osalesid koolitusel Anni Säär ja Kelly Grossthal, Anni pani nähtu ja kuuldu ka kirja.
Seminari viisid läbi USA eksperdid nii riigi kui ka vabaühenduste tasandil, kes rääkisid oma kogemustest ning aitasid leida tulevikusuundi, millega tegeleda. Alates 1975. aastast on USA võtnud vastu üle 3 miljoni pagulase. Enne seda võeti inimesi vastu humanitaarsetel alusel, ilma korraliku plaanita ning kogu tegevus oli enne seda koordineerimata ning toimis vajaduse põhiselt. 1980. aastal sai alusdokumendiks pagulaste ümberasustamisel Refugee Act ning sel aastal võeti vastu 208 000 pagulast. 90ndatel aastatel oli tõus numbrites seotud Balkani olukorraga ja Berliini müüri langemisega. 2016. aastal võeti vastu 85 000 pagulast. Oma tegevuses lähtuvad nad printsiibist, et pagulased on ellujääjad, mitte ohvrid, ning ka kohtlevad neid selliselt.
Seminaril toodi välja ka põhiline erinevus USA ja Euroopa Liidu süsteemidel ümberasustamisel – USA süsteem toetab kohest tööle asumist, üle 80% pagulastest on esimese kolme kuuga tööl, samas kui Euroopa Liidu liikmesriikides võivad kaitse saajad töötu abirahadest elada aastaid. Integreerumine aga tulebki suuresti läbi töö ja sõpruskonna ning ka Euroopa peaks panustama sellesse, et rohkem inimesi asuksid koheselt tööle. Toetused, mis USA riigi poolt makstakse, ei taga äraelamist ning seeläbi on inimestel suurem motivatsioon tööle asuda. Kümne päevaga registreerivad ümberasustatud pagulased tööprogrammidesse, kus valmistatakse nad ette tööturule sisenemiseks ning aidatakse neil vastav töökoht leida. Alustada tuleb tihtipeale madalamalt, kuid enamikul kohtadest on võimalik raske tööga saavutada ka kõrgemaid ja juhtivamaid positsioone. Kogu programm on koostatud USA-s selliselt, et pagulased tunneksid end ameeriklastena ning sooviksid samamoodi ühiskonda panustada ning olla selle täieväärtuslik liige. USA koolitajad tõid välja, et inimestega ei tohi eksperimenteerida ega neid paigutada kohtadesse, mis pole külalislahked – kõik see mõjutab integratsiooni ning suhtumist.
Teine oluline seminari teema oli tõlkide koolitusvajadus ning pädevus. Tõlkidel on varjupaigamenetlustes ning hilisemas suhtluses suur roll. Eestis ei ole veel läbi viidud korralikke koolitusi, et tõlgid oskaksid sellistes olukordades jääda oma rolli ning tagada ka endale õiguslikult turvalisem olukord. Seetõttu on tarvis välja töötada vastavad koolitused.
Lõppkokkuvõttes töötatigi välja kaks plaani: kaardistada, millist informatsiooni ja kust saavad ümberasustatavad ja ümberpaigutatavad pagulased, mis informatsioon jääb puudu ning koolitada tõlke spetsiifilisemate teemade osas.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan