Euroopa rassismivastane võrgustik (ENAR) avaldas eile, 2. mail variraporti, milles analüüsitakse rassismi migrantide suhtes. Dokument toob välja, et rassismil on keskne roll sisserändajate tõrjutuse tekkimises ning nende õiguste rikkumises. Raportis on kajastatud 26 liikmesriigi olukord, Eesti kohta koostas ülevaate Inimõiguste Keskuse õigusekspert Anni Säär. 

ENARi analüüs näitab, et piiraval migratsioonipoliitikal ning sisserändevastasel poliitilisel diskursusel on eriti suur mõju just välimuselt eristuvate migrantide olukorrale. Tuuakse esile paremäärmuslike parteide ja organisatsioonide populaarsuse tõusu, mis tähendab ka laiemat ühiskondlikku kõlapinda nende retoorikale. Poliitilised narratiivid aga peegelduvad ja võimenduvad peavoolu- ja sotsiaalmeedias, mis omakorda soodustab rassistlike hoiakute teket. Peavoolumeedias on puudu teemade tasakaalukas käsitlemisest.

Sisserändajad on järjest enam rassitliku vägivalla ja vaenukõne ohvriks. Mitmetes riikides, näiteks Saksamaal, Suurbritannias ja Kreekas, on rassistlike kuritegude arv märgatavalt kasvanud. Sagedased on erinevates riikides aset leidnud rünnakud varjupaigataotlejate majutuskohtadele. Siinkohal tuleb meeles pidada, et suurem osa rassistlikest kuritegudest jäävad teatamata.

Diskrimineeriv poliitika ning suhtumine vähendavad märgatavalt sisserännanute võimalusi tööjõuturul. See tähendab nii suuremat töötuse määra migrantide seas kui ka palgalõhet eelkõige välimuselt eristuvate sisserännanute kahjuks.

Pärast rändekriisi algust 2015. aasta suvel on mitmetes riikides, sealhugas Eestis, kasvanud libauudiste ja pettuste arv. Lisaks on aastate jooksul vaenukõne ja rassismi levitamisel järjest olulisemaks kujunenud sotsiaalmeedia. Üldiselt on kasvanud on etnilistel teemadel valeinformatsiooni levitamine ning libauudiste kirjutamine paremäärmuslike veebilehekülgede poolt, kust info jõuab sageli sotsiaalmeediasse ja seeläbi laiema publikuni.

Eesti osas tasub teiste riikidega võrdluses tähelepanu juhtida, et meil oli 2015. aasta seisuga kõige rohkem kolmandate riikide kodanikke (13,27% – kaks korda rohkem kui liikmesriikides keskmiselt), kuid kõige vähem pagulasi. Eestiga sarnases olukorras on Läti. Samuti puudub nii Eestis kui Lätis üldiselt sisserännanutel teadlikkus ohvri õigustest ning ohvriabist. Informatsioonipuudus migrantide hulgas on aga probleem ka laiemalt.

Positiivsest küljest tuuakse raportis esile Eesti integratsioonikava “Lõimuv Eesti 2020”, mis toetab eesti rahvuse säilitamise kõrval mitmekultuurilisust ning mille kohaselt kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usu, poliitiliste või muude vaadete põhjal, ühiskondliku või varalise staatuse või muude tingimuste alusel.

Raportis on teemade kaupa esile toodud ka head prakitkad ning soovitused probleemide vähendamiseks nii Euroopa Liidu kui ka riiklikul ning kohaliku võimu tasandil. Nende järgimine peaks soodustama sisserännanute integratsiooni diskrimineerimise asemel ning tagama võrdse kohtlemise.

ENARi variraportid koosnevad infost ja andmetest, mille on kogunud võrgustikku kuuluvad organisatsioonid. Raportite eesmärk on täita lünki ametlikes ja akadeemilistes andmetes, pakkuda neile alternatiivi ning tuua esile vabaühenduste perspektiivi rassismi ilmingutest Euroopa Liidus. Vabaühenduste raportid põhinevad paljudel allikatel: ametlikel, mitteametlikel, akadeemilistel ja kogemuslikel. Taoline kombineeritus võimaldab ligi pääseda infole, mis ei pruugi vastata rangetele akadeemisitele standarditele, kuid pakub vajalikku vaatenurka neilt, kes rassismi mõjudega vahetult kokku puutuvad. Just sel põhjusel on vabaühenduste raportid lisandväärtusega ning täiendavad akadeemilisi ja ametlikke raporteid.

ENARi variraport 2015-2016 “Racism and discrimintation in the context of migration in Europe”

Kokkuvõte olulisematest tähelepanekutest