22.–26. maini toimus Londonis seminar “Media Tools Against Hate Speech”, milles osales Eesti Inimõiguste Keskusest Anni Säär. Seminaril keskenduti põhiliselt sellele, kuidas koostada meediastrateegiat, kuidas läbi viia edukat kampaaniat ning kuidas takistada ja vähendada vaenukõnet ning diskrimineerivat sisu nii sotsiaal- kui ka tavameedias.
Pool koolitusest keskendus sotsiaalmeediale ehk andis näpunäiteid, kuidas kasutada sotsiaalmeediat võimalikult efektiivselt teadlikkuse tõstmiseks, vaenukõne takistamiseks ning juhendas, kuidas selgeks teha, millega üldse tegeleda tuleks või mida peaks ignoreerima. Selgitati visuaalse kommunikatsiooni olulisust ning kommenteerimise struktuuri ja tõhusaid vahendeid. Muuhulgas räägiti eetilisest meediast – vastutustundlikust kajastamisest, manipuleerimisest – ning sellel teemal koolitas osalejaid Tom Law eetilise ajakirjanduse võrgustikust. Et hinnata, milline on eetiline ja vastuvõetav kajastusviis, on võrgustik välja töötanud viieastmelise kontrolltesti, mille Inimõiguste keskus tõlgib peagi ka eesti keelde, et juhtnööridest võiks saada kasulik tööriist.
Koolitusnädala jooksul käisid rääkimas nii oma ala eksperdid ja professorid kui ka sotsiaalmeedia ettevõtete esindajad. Näiteks Google’i esindaja Matt Cooke tutvustas Google´i võimalusi – kuidas meedias levivate infokildude kontrollimiseks otsida allikaid, verifitseerida infot (pilte, tekste, videosid), efektiivselt otsida infot, kasutada Google´i kaartide süsteemi (nt. Google maps, Google Earth pro). Samuti veedeti kaks päeva Twitteri kontoris, kus saadi täpsem ülevaade sotsiaalmeediaplatvormi toimimisest ja selle võimalustest ning meetoditest, kuidas Twitter tegeleb vaenukõnega. Peamiselt monitooritakse sealset sisu märksõnade alusel, mis võib tähendada aga konteksti mittearvestamist (nii eemaldatakse ka sarkastilised postitused).
Twitterit kasutab ühes kuus aktiivselt 328 miljonit kasutajat, kellest 77% on väljaspool USA-d, kusjuures 40% kasutajatest on Twitteris “kuulajad” – st nad ei säutsu. Samuti räägiti kõige suurematest või erilistematest tweetimistest, mis on jõudnud virtuaalkeskkonnast pärismaailma (vt #illridewithyou, #putoutyourbats). See näitab veelkord, et sotsiaalmeedia on mõjus tööriist, milles toimuv ulatub väljapoole virtuaalmaailma piire. Seetõttu on oluline tegeleda ka vaenukõnega.
Lisaks pöörati tähelepanu libauudistele (fake news) ja nende levikule ning sellele, kuidas nendega toime tulla. Näitena toodi lugu ajakirjanduses, kus räägiti, et politsei tabas idaeurooplased, kes sõid luiki. Artiklis oli muuhulgas mainitud, et luiged on kuninganna omad (ja neid tohiks süüa vaid kuninglik pere). Muidugi oli tegemist väljamõeldud looga, kuid levis see uudis siiski ning jõuab aeg-ajalt sotsiaalmeedia vahendusel nn uuele ringile. See näitab, kui keeruline on ükskord juba tähelepanu osaliseks saanud lugude faktipõhine ümberlükkamine ning libauudiste leviku takistamine isegi juhul, kui on selgunud, et uudis ei vasta tõele. Üldiselt võeti koolitus kokku kahe reegliga: MÕTLE enne kui klikid! KONTROLLI enne kui jagad!
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan