Poola mitmekesisuse kokkuleppe (Karta Różnorodności) eksperdid esitasid analüüsi regiooni olukorrast. Eraldi toodi välja asjaolu, et vaadeldes Global Gender Gap uuringu andmeid, võib öelda, et võrreldes näiteks aastaid 2006 ja 2015, on sooline võrdõiguslikkus teinud regioonis vähikäiku. Ainsana oli sooline võrdõiguslikkus selle uuringu järgi paranenud Sloveenias, õige veidi Bulgaarias ning jäänud samaks Lätis. Eestis oli olukord halvenenud. Lisaks iseloomustab Kesk- ja Ida- Euroopa riike vähenev elanikkond, kuid samas vastuseis immigratsioonile.
Miks aga peaksid ettevõtted neist arengutest hoolima? Laias laastus võib jagada ettevõtete motivatsiooni neljaks:
- Seadused – inimõigused, võrdne kohtlemine, mittediskrimineerimine on seadustega reguleeritud ning enamik ettevõtteid soovivad olla seaduskuulekad.
- Humanistlik vaade inimestele ja ühiskonnale – märksõnad nagu vabadus, heaolu ja austus on olulised ka paljudele ettevõtetele ja tööandjatele.
- Eetilised põhjused – ettevõtlus baseerub üha enam väärtustel ja vastutustundlik juhtimine pole enam üksnes sõnapaar, vaid ärielu loomulik osa.
- Mitmekesisuses on äriedu (business case for diversity) – mitmed uuringud on näidanud, et mitmekesisust austav ettevõte on edukas sellistes valdkondades nagu innovatsioon, uutele turgudele jõudmine ja tegutsemine, aga tõuseb ka ettevõtte üldine konkurentsivõime, leitakse paremini uusi töötajaid ja väheneb lahkumine ning mitmekesisus on oluline ka ettevõtte brändingu juures.
Neist põhjustest motiveerituna on paljud ettevõtted astunud nii Kesk- ja Ida- Euroopa riikides (kui tegelikult ka Euroopas laiemalt) reaalseid samme, et edendada mitmekesisuse ja võrdse kohtlemise teemat. Näiteks on Accor hotellikett vabatahtlikult kehtestanud ettevõtte sees nn. sookvoodi, mille järgi peab vähemalt 35% juhtidest olema (managers) naised. Accori esindaja sõnul on see neil ka õnnestunud, kuid selle nimel tuleb ka pidevalt tööd teha ja mõelda läbi protsesse värbamisest edutamiseni.
Ärikonsultatsiooniettevõte EY esindaja tutvustas nende lähenemist mitmekesisuse ja kaasatuse teemale ning tõdes, et üks suurimaid takistusi mitmekesistamise teel on inimeste eelarvamused. Just seetõttu pööravad nad palju tähelepanu (alateadlike)eelarvamuste teemale ja koolitavad aktiivselt oma töötajaid. Eelarvamused on inimeseks olemise loomulik osa, kuid EY sõnul ei tohi need saada takistuseks äritegemisele ning olla vabanduseks ebavõrdsusele.
Sodexo Tšehhi esindaja selgitas, et nende jaoks on esiteks oluline, et iga nende töötaja oleks mitmekesisuse teemast teadlik, kuna tegu on ettevõtte ühe põhiväärtusega. Teiseks pööravad nad palju tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse teemale ja toetavad läbi erinevate meetmete neid naisi, kes soovivad naasta tööle varem kui tavaks. Nimelt on tema sõnul soolise võrdõiguslikkuse üheks takistuseks pikk vanemapuhkus, kuna naised on kaua tööturult eemal. Neile, kes soovivad varem naasta, pole aga piisavalt lapsehoidu. Seega toetab Sodexo ise läbi erinevate meetmete naiste kiiremat naasmist, näiteks võimaldatakse paindlikku tööaega, kodukontorit, osalist tööaega. Lõpetuseks lisas ettekandja, et kõik need meetmed on avatud ka meestele ja vastsetele isadele.
Eestit esindas IT-ettevõte Tieto Estonia AS, kelle kõik töötajad allkirjastavad tööle tulles eetikakoodeksi, mis on aluseks töökeskkonnale, kus igaüks tunneb end turvalise ja väärtustatuna. Ettevõtte personalijuht Laura Eelmaa on varasemalt öelnud, et sellise dokumendi olemasolu annab hea baasi ja toe, et näiteks ka geid ja lesbid on julgenud oma identiteeti tunnistada ja rääkida oma samast soost elukaaslasest. Brüsselis Tietot esindanud Kirsika Jõemets tõdes seminaril, et mitmekesisuse edendamisel on oluline roll nii sise – kui väliskommunikatsioonil ning tähtsal kohal on teavitustöö. “Oluline on olla aus ja läbipaistev ning hoida uksed avatud iga küsimuse perspektiivis. Selline sise-ja välisring tekitab usaldust ning kokkuhoidu kõikide osapoolte vahel,” lisas Jõemets.
Seminari töögruppides läksid arutelud mitmekesisuse teema edendamisest osaliselt lahku ning kõlas võrdlemisi vastandlikke seisukohti. Nii oli kokkulepete ja ettevõtete esindajaid, kes leidsid, et kokkuleppeid võid asutada ja edendada ka ilma avaliku sektori toeta, sest ärisektoris on mitmekesisuses peituv kasu paremini teadvustatud, kuid oli ka neid, kes leidsid, et isegi kõige keerulisemas poliitilises situatsioonis tuleb siiski olla koostööks avatud. Lisaks kõlas arvamusi, et me peaks vähem rääkima mitmekesisuse ja äriedu seostest ning keskenduma teemale väärtuspõhiselt, kuid samas leiti, et väärtused ja äriedu ei ole vastandlikud teemad, sest kõik ettevõtted, kes mitmekesisust oluliseks peavad, lähtuvadki teatud väärtustest ning oskavad lihtsalt selle ka äriliseks eduks pöörata.
Kokkuvõtte koostas Kelly Grossthal
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan