Täna, 16. aprillil möödub 20 aastat päevast, mil Eesti ratifitseeris Euroopa inimõiguste konventsiooni. Konventsiooni panust Eesti arengusse on raske alahinnata: see on olnud majakaks nii põhiseaduslike õiguste ulatuse tõlgendamisel kui kaitsenud Eesti inimesi inimõiguste rikkumise eest.
Euroopa inimõiguste kohus on liitumisest alates kuni tänaseni teinud Eesti riigi suhtes 48 otsust, millest 38 puhul leiti vähemalt ühe konventsiooni artikli rikkumine ning 9 puhul leiti, et Eesti riik ei olnud konventsiooni rikkunud. Üks kaasus lõppes kokkuleppega. Eesti suhtes tehtud otsused puudutavad peamiselt õiglast kohtumenetlust (konventsiooni artikkel 6) ja väljendusvabadust (artikkel 10).
Seitse märkimisväärset kaasust, mis Eestis tähelepanu tekitasid:
- Tammer vs Eesti (2001): Kohus leidis, et Eesti ei rikkunud konventsiooni artiklit 10, kui karistas ajakirjanik Enno Tammerit sõnade “abielulõhkuja” ja “rongaema” kasutamise pärast Vilja Laanaru (nüüd Toomast) kohta. Laanaru käitumist oleks saanud kriitiseerida ka selliseid solvavaid väljendeid kasutamata.
- Veeber vs Eesti (2002, 2003): Tartu ettevõtja Tiit Veeber võitis Eesti riiki tema vastu esitatud maksusüüdistustes lausa kaks korda. Esimesel juhul leiti, et rikutud oli õigust õiglasele kohtumenetlusele, sest ei tal ei lubatud dokumentidega tutvuda; teisel korral seetõttu, et ta oli süüdi mõistetud teos, mis polnud selle toimepanemise ajal kuritegu.
- Bergmann vs Eesti (2008): ERA Panga eksjuhi Andres Bergmanni süüdistuse puhul oli rikutud mitmeid menetluslikke õigusi, mistõttu ei olnud tagatud õigus õiglasele kohtumenetlusele.
- Mikolenko vs Eesti (2009): Venemaa erusõjaväelase kohtusaaga Eesti riigi vastu tema väljasaatmise osas päädis kohtu otsusega, et Mikolenkot oli liiga pikalt väljasaatmisekeskuses kinni hoitud.
- Korobov jt vs Eesti (2013): Kohus leidis, et Pronksiööl kinnipeetud inimestest ühe suhtes oli kasutatud üleliigset jõudu ning et tema ja kolme teise süüdistused politseivägivallas jäeti uurimata. Kokku pidi Eesti riik neile neljale maksma mittevaralise kahju hüvitiseks 47 000 eurot, millele lisandusid õigusabikulud.
- Delfi AS vs Eesti (2015): Kohus leidis, et Eesti ei rikkunud konventsiooni artiklit 10 kui karistas Delfi portaali selle kasutajate kirjutatud vaenu õhutavate, laimavate ja halvustava sisuga kommentaaride eest. Kohtu põhjendusel oli karistamine õigustatud, sest Delfi teenis kommentaaride avaldamiselt äritulu, ei eemaldanud vihakõne ja vägivallale õhutavaid kommentaare viivitamatult pärast avaldamist ega taganud võimalust võtta kommenteerijad vastutusele.
- Kalda vs Eesti (2016): Kaasus puudutas vangistatu õigust kasutada internetti, et külastada õiguskantsleri ja inimõiguste kohtu kodulehti. Kohus leidis, et Eesti riik on rikkunud õigust saada vabalt informatsiooni, kui keelas kaebajal interneti kasutamise.
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon on 1950. aastal Euroopa Nõukogu egiidi all Roomas vastu võetud ja 1953. aastal jõustunud vanim rahvusvaheline inimõiguste kaitse alane konventsioon. Igaühel on võimalik esitada konventsiooni rikkumise kahtluse korral kohtusse kaebus.
Video inimõiguste konventsiooni kohta
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan