Eesti Inimõiguste Keskus esitles 10. detsembril aruannet “Inimõigused Eestis 2014-2015”, mis käsitleb Eestis viimastel aastatel toimunud olulisemaid inimõiguste alaseid arenguid.
“Eesti on inimõiguste tagamisega üldiselt hästi hakkama saanud, arvestades pingelist olukorda maailmas. Kooseluseaduse vastuvõtmine, automaatne kodakondsus kodakondsuseta alaealistele ja pagulaste ümberjaotamises osalemine on konkreetsed edusammud, millest võidab kogu meie ühiskond,” loetles Eesti inimõiguste aastaaruande toimetaja Egert Rünne kahe aasta viimase saavutusi.
„Samas pole suudetud piisava tõsidusega reageerida rassistlikule vaenu õhutamisele ja võõravihast tingitud vägivalla levikule. Meid paneb muretsema ka populistliku poliitika levik, mis vastandab erinevaid ühiskonnagruppe ning seostab neid ebaõiglaselt ohtudega. Olgu sihtmärgiks siis eestivenelased, LGBTI inimesed või islamiusulised.”
„Aruande peatükkide autoriteks on valitsusest sõltumatud eksperdid erinevatest organisatsioonidest. Autorid annavad Eesti praegusest olukorrast ülevaate ja esitavad riigile selgeid soovitusi, mille abil Eestis inimõiguste olukorda edendada,” lisas Rünne.
Eesti inimõiguste aruanne koondab möödunud aastate olulisemaid inimõiguste valdkonna sündmusi ning on oluline pidepunkt inimõigustega tegelevatele organisatsioonidele ja institutsioonidele Eestis ja välismaal. Aruande esitlemine toimub rahvusvahelisel inimõiguste päeval, millega peetakse meeles ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni väljakuulutamist 1948. aasta 10. detsembril.
Aruande koostamist ja avaldamist toetasid Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Kultuuriministeerium, Hollandi Suursaatkond ja Inimõiguste Keskuse annetajad.
Tutvu aruandega siin.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan