Õigusnõustamine pole üksnes juriidika
Eesti Inimõiguste Keskuses töötab mitu inimest, kelle igapäevatööks või selle osaks on inimeste õigusnõustamine. Meie juurde juhtub aeg-ajalt oma muredega ka inimesi, kelle emotsionaalne seisund on häiritud või kes on läbi elanud tugeva vapustuse. Kui õigusnõustamine võib esmapilgul tunduda vaid õigusalase info vahendamise ja juriidiliste lähenemiste üle otsustamisena, ei saa professionaalne õigusnõustaja siiski piirduda vaid paragrahvide ja menetlusvalikutega.
Et end laiemalt nõustamise ja inimese psüühilise seisundi aspektidega kurssi viia, kutsusime appi kriisinõustaja Tiina Naarits-Linn’i. Kahepäevane koolitus „Emotsionaalselt häiritud inimese nõustamine“ andis hea ülevaate inimese elutsüklist ja kriisidega kaasnevatest mustritest. Esiteks tasub mõista, et tegu pole kriisiolukorraga, kui probleem on konkreetne ja inimene näeb seda sellisena. Samuti kui ta suudab selle (isegi kui raskendatult) lahendada oma teadmiste ja seniste kogemuste toel. Sellisel juhul saab nõustaja keskenduda õigusprobleemidele. Kui aga olukorra lahendamisel ei hakka toimima nõustatava enda teadmised ja senised kogemused, saame juba tõenäoliselt rääkida kriisist. Siin võib olla nõustajal vajalik otsustada ega inimene ei vaja lisaks õiguslike probleemidega tegelemisele ka psühholoogilist abi. Võib ette tulla ka olukordi, kus õigusprobleeme saab lahendama asuda alles peale kriisinõustamist või muud psühholoogilist abi. Sellisteks otsusteks vajab aga iga nõustaja omajagu teadmisi inimese ja kriiside olemuse kohta.
Kriisid meie elus on olemuslikult kahesugused:
- arengukriis on seotud inimese vanuse, lapsepõlve, seniste kogemuste ja osaliselt ka sooga, sellise iseloomuga kriis on alati etteennustatav, vaadates inimese elukaarel paiknemist
- traumakriis on aga alati ootamatu, kuna on seotud välise ja inimesest sõltumatu sündmusega.
Väga suure trauma puhul võib inimene mõneks ajaks kaotada oma emotsioonid täielikult, nii et kui küsida tema tundeid, siis ta ei saa ega oskagi vastata. Teisel aastal peale traumat on statistiliselt suur suitsiidide arv, kuna ümbritsevad inimesed on traumast väsinud, kuid kui inimene ei ole juhtunust üle saanud, võib ta tunda enda üksijäetuna.
Nõu nõustajale
Igasuguse nõustamise juures peab nõustaja meeles pidama, et nõustamine ei ole siiski nõu andmine. See on informatsiooni edastamine ja konsultatsioon ehk dialoog nõustaja ja nõustatava vahel. Nõustamine tähendab, et nõustatavale selgitatakse probleemi lahendamise erinevaid võimalikke valikuid ning nende tagajärgi. Nõustamise käigus jagatud info põhjal peab aga nõustatav ise valiku tegema. On oluline meeles pidada, et nõustaja ei või nõustatava eest ise valikut teha, kuna nii võtab ta valiku tegemise eest vastutuse, seda nii edu kui ebaedu korral. Üks nõustamiskord peab toimuma minimaalselt 30 minutit, sest inimese emotsionaalne mälu lülitub sisse alles 20 minutil ning selleks, et inimene tooks oma ellu muutusi, on vaja emotsionaalset mälu. Nõustatavaga tema murest rääkides peaks üle võtma tema enda poolt kasutatava terminoloogia. Kuidas iganes ta oma muret nimetab, võiks nõustaja sama sõna kasutada. Sama käib ka nõustatava muu väljendusviisi ja sõnakasutuste kohta. See aitab nõustajal saavutada nõustatavaga kontakti ja teha ennast talle arusaadavaks.
Õigusnõustamise kontekstis on vajalik ka kohe nõustamise alguses selgitada, et juhtumi õiguslikku lahendust on võimatu ette ennustada, nõustatavale tuleb selgitada võimalikke stsenaariume ja nendega kaasnevaid tagajärgi.
Kogu nõustamisprotsessis on äärmiselt olulisel kohal nõustaja eetika. Nii näiteks peab nõustaja aus olema oma eelarvamuste suhtes, ja teatud hoiakute tekkimisel, millest pole võimalik üle saada, suunama nõustatava teise eksperdi juurde. Vastasel juhul ei pruugi inimene saada piisavalt kõrgetasemelist õigusabi. Üldse on kogu nõustamisprotsessi juures oluline nõustaja enda nn. vaimne hügieen. See tähendab hoolitsemist ka enda vaimse tervise eest ning vajalikul hetkel enda käest küsimist, kas olen ikka piisavalt eelarvamustevaba, ega ma pole ise läbipõlemise äärel, kas suudan nõustada tasakaalukalt, erapooletult ja lähtuvalt nõustatava parimatest huvidest.
Kokkuvõtlikult peab nõustaja oma töös lähtuma inimsuse jaatamise põhimõttest ning austama iga inimese inimväärikust. Seda saab õigusnõustaja teha vaid juhul, kui tal on teadmistepagasis lisaks juriidikale ka vähemalt algteadmised inimese vaimsest poolest.
Kelly Grossthal, Marianne Meiorg
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan