29.-30. septembril toimus Saksamaal Trieris Euroopa õiguse akadeemia (The Academy of European Law) kahepäevane koolitus-seminar võrdset kohtlemist puudutavate direktiivide ja kohtupraktika teemal. Seminari sihtgrupiks olid eestkostetööga tegelevad kodanikuühendused, juristid ja advokaadid. Paljud arutletud kaasustest puudutasid töövaldkonda. Osalejad tõdesid, et töötajate poolt algatatud diskrimineerimiskaasusi on erinevate riikide kohtutes üha rohkem, kuna teadlikkus ebavõrdsest kohtlemisest töökeskkonnas on kasvamas. Eesti Inimõiguste Keskuse poolt osales koolitusel Kelly Grossthal.
Eestil seisab ees töövõimereform ja seega on koolitusel kajastatud teemadest meile kindlasti oluline puudega seotud temaatika. Liikmesriikide ja Euroopa kohtutel on viimastel aastatel tulnud töövaldkonnas palju arutada puude mõiste üle, kuna maailmas on üldiselt liigutud puude meditsiiniliselt käsitluselt puude sotsiaalse mudeli poole.
Puude meditsiinilise käsitluse puhul keskendutakse puude tervishoiualasele poolele: puudega inimene haige ja vajab ravi. Puude sotsiaalne mudel keskendub aga mõjule, mida puudega inimeste elule avaldavad ühiskonnast tingitud takistused: selline käsitlus lähtub seisukohast, et puudega on võimalik kohaneda, kuid selleks on vaja puuetega inimestega arvestavat ühiskonda, mis baseerub võrdsel kohtlemisel.
Kuna direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, otseselt puude mõistet ei defineeri, on Euroopa kohus mõistet sisutanud eelkõige koostoimes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsioonis sisalduva valguses. Näiteks Euroopa Kohtu otsuses 11. aprillist 2013. a (liidetud kohtuasjades C‑335/11 ja C‑337/11) kinnitab kohus üle oma varasema praktika, et mõistet „puue” ei ole direktiivis endas määratletud. Seetõttu tuleb lähtuda Euroopa Kohtu kohtuotsuse Chacón Navas (kohtuasi C‑13/05) punktist 43, et mõistest tuleb aru saada nii, et see hõlmab füüsilisest, vaimsest või psüühilisest kahjustusest tingitud piirangut, mis takistab asjaomasel isikul tööelus osaleda.
Sama kohtuasja punktis 45 on kohus rõhutanud, et tööelus osalemise võimaluse piirangu mahutamiseks mõiste „puue” alla peab olema tõenäoline, et see kestab pikka aega. Praktikas tähendab kohtu selline lähenemine eelkõige asjaolu, et tööandjatel ei ole õigus kergekäeliselt kasutada neile seadusega antud võimalust inimesi töölt vabastada, kui töötajad on olnud pikalt haiged või neil on olnud trauma. Eelkõige on neil kohustus võtta kasutusele vastavaid meetmeid (nt. Ring C-335/11 ja C-337/11), milleks võib olla näiteks ajutiselt tööajaaja lühendamine ning puudest tuleneva eripäraga arvestamine.
Kooseluseaduse debati valguses võib Eestile huvi pakkuda koolitusel käsitletud Euroopa Inimõiguste Kohtu kaasus Eweida and Others v. the United Kingdom, kus kohus otsustas kahes küsimus, mis puudutas seksuaalset orientatsiooni ja võrdset kohtlemist. Ühendkuningriigi perekonnaseisuametnik Lillian Ladele keeldus registreerimast homopaare, põhjendades seda usuliste tõekspidamistega ja suhtenõustaja McFarlane keeldus nõustamist pakkumast samasoolistele paaridele.
Euroopa Inimõiguste Kohus pidas neis kaasustes töölt vabastamist põhjendatuks ega leidnud konventsiooni rikkumist. Inimõiguste kohus pidas konventsiooniga kooskõlas olevaks, et mõlemad tööandjad pidasid tähtsaks võrdsete võimaluste tagamist ja teenusesaajate mittediskrimineerimist. Inimõiguste kohus rõhutas, et seksuaalsel orientatsioonil põhineval erineval kohtlemisel peavad vastupidi olema väga tõsised põhjendused.
Euroopa õiguse akadeemial on sisukas online koolitusprogramm, mis on kindlasti kasulik kõigile, kes soovivad saada rohkem infot võrdse kohtlemise põhimõtetest Euroopa Liidus ning neid reguleerivatest õigusaktidest: http://www.era-comm.eu/anti-discri/e_learning/index.html
Kelly Grossthal
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan