Eesti Inimõiguste Keskuse kutsel külastavad sellel nädalat Eestit kuus Tadžikistani inimõiguslast, kes õpivad võrdse kohtlemise põhimõtteid ning tutvuvad Eesti arenguga selles valdkonnas. Tegu on koostööprojektiga, mille Tadžikistani poolseks partneriks on organisatsioon “Equal Opportunities”. Õppereisi laiem eesmärk on kaardistada nende vajadused, et seeläbi nende võimestamisele kaasa aidata. Projektijuht Egert Rünne kasutas head võimalust ja küsis meie esimese arengukoostöö projekti partnerorganisatsiooni juhilt Kiromiddin Gulovilt viis küsimust.
Kiromiddin, oled juba viis päeva Eestis olnud. Millised on olnud esmased muljed?
Siin on väga külm. Tadžikistanist lahkudes oli seal 27 kraadi sooja ja seega on väga raske kohaneda. Tallinn tundub väga kodune ja vaikne linn, kuna viimastel päevadel on palju sadanud, siis pole me palju ringi käia saanud. Samuti on meie päevakava väga mahukas ning seega oleme õhtul üsna väsinud. Teie kodanikuühiskond ja riik tervikuna on teinud kahekümne aastaga suure arenguhüppe ning kindlasti tuleks neid kogemusi jagada. Usun, et saame õppereisi jooksul palju uusi teadmisi ja ideid.
Miks Teie organisatsioon “Equal Opportunities” oli huvitatud koostööst Eestiga?
Meie jaoks oli väga huvitav Eesti inimõiguste areng teie taasiseseisvumise järel ning teie kogemustest õppimine. Mõlemas riigis on vanemal generatsioonil enam-vähem sama Nõukogude Liidu taust. Teil aga on sellest üle saadud ja edasi liigutud, meie areng on olnud aeglasem ja elame veel küllaltki palju nõukogude mentaliteedis. Seega on hea teie näitel uurida, kuidas seda mentaliteeti muuta ning ühiskonnas muutusi tuua.
Millisena sa näed hetkel inimõiguste olukorda Tadžikistanis?
Pärast iseseisvumist on meil rohkem õigusi, aga siiski on inimestel tunne, et meid kontrollitakse. Riigina oleme allkirjastanud mitmeid inimõiguste alaseid dokumente, aga tihti neid lihtsalt ei täideta. Inimesed pole harjunud olema vabad, seega on ka nende nõudmised väiksemad. Seepärast on vaja ühiskonna teadlikkust inimeste õigustest tõsta. Selle juures on just väliskogemused väga olulised, et inimesed näeks, et on ka teisi võimalusi.
Viimastel nädalatel on ka meie meediasse jõudnud lood, kuidas teie riik piiras internetiühendust. Miks seda tehti ja kas see oli esimene kord?
Teatud veebilehti on blokeeritud juba viimased kaks aastat, seega ei olnud see esimene kord. Nüüd on tegemist palju laiahaardelisema probleemiga, sest lisaks vähem levinud internetile blokeeriti ka SMS sõnumite saatmine. Kõik sai alguse sellest, kui opositsiooniliider kutsus sotsiaalmeedias inimesi osalema miitingul “Tadžikid nõuavad muutust”, mis pidi toimuma 10. oktoobril, aga kokkuvõttes ei leidnudki aset. Ju arvas valitsev võim sotsiaalmeedia potentsiaali nähes, et on parem seda tegevust takistada.
Kui inimõiguslased on koos, räägitakse tavaliselt ikka väljakutsetest. Kas sa oskad välja tuua ka mõne positiivse arengu, mis viimastel aastatel Tadžikistanis on toimunud?
Viimase kümne aasta suurim positiivne areng toimus kaks aastat tagasi, kui president allkirjastas seaduse, mis annab ajakirjanikele rohkem sõnavabadust. Seega tohivad nad nüüd ühiskonnas toimuvat kriitilisemalt kajastada ja nad on seda ka teinud.
Viimase kümne aasta jooksul on ka märgatud, kui suur roll on riigi töös vabaühendustel. Näiteks on meie vabaühendustel üha rohkem võimalusi riigiga koostööd teha, sest nad on järjest rohkem koostööle avatud. Samas ei taluta eriti kriitikat, seega on konfliktid kahe sektori vahel kiired tulema. Näiteks on esinenud olukordi, kus inimõiguste organisatsioone on seepärast lausa kinni pandud.
Tulevikus loodan, et naaberriigid sekkuvad võimalikult vähe meie arengusse. See aitaks positiivsetele arengutele kaasa ning praegune edu ei muutuks taandarenguks. Koostööprojektid on seejuures väga olulised, kuna toovad uusi ideid, annavad motivatsiooni edasi tegutsemiseks ning näitavad, et on võimalik ka teistmoodi.
Õppereis toimub projekti “Tadžikistani vabakonna võimestamine läbi võrdse kohtlemise edendamise” raames, mida rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan