Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut projekt “Erinevus rikastab” avaldas võrdse kohtlemise seaduse mõjuanalüüsi, kus uuriti ministeeriumite ametnike teadlikkust võrdse kohtlemise edendamisest seoses nende poolt pakutavate avalike teenustega ning elanikkonda puudutavate poliitikatega. Mõjuanalüüsi ja sellega kaasnevad poliitikasoovitused koostas TTÜ tellimusel Eesti Uuringukeskus.
See on tähtis seetõttu, et võrdse kohtlemise seaduse § 14 kohustab iga ministeeriumi jälgima oma valitsemisala piires käesoleva seaduse nõuete täitmist ning tegema koostööd teiste isikute ja asutustega võrdse kohtlemise põhimõtte edendamisel. Analüüsist selgub aga, et enamiku ministeeriumite puhul ei ole võrdse kohtlemise seadust otseselt töös kasutatud. Kui võrdse kohtlemise põhimõtted on töös aluseks, siis pigem viidatakse kas põhiseadusele, rahvusvahelistele konventsioonidele, Euroopa Komisjoni direktiividele või teistele allikatele. Eranditeks on siin sotsiaalministeerium ja kultuuriministeerium, kus poliitikate planeerimisel on kohati arvestatud võrdse kohtlemise seadusega.
“Võrdse kohtlemise seaduse paragrahvil 14 pole olnud olulist mõju, mistõttu kannatab nii Eesti avalike teenuste arendamise kui õigusloome ja poliitikakujundamise kvaliteet,” ütles projektijuht Kari Käsper. “Ametnike hulgas on teema suhtes palju teadmatust ning olulised alusdokumendid ei anna selgeid juhiseid, kuidas võrdset kohtlemist edendada.”
Mõjuanalüüsis soovitatakse tõsta avaliku sektori töötajate teadlikkust võrdsetest võimalustest, kuidas neid tagada ning nende järgmist mõõta. Avaliku sektori suurem pädevus valdkonnas võimaldab teemat tõhusamalt edendada ka ühiskonnas laiemalt.
Võrdse kohtlemise seaduse mõjuanalüüsiga saab lähemalt tutvuda siin.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan