Eesti Puuetega Inimeste Koda loodi juba aastal 1993, mil toonane sotsiaalminister Marju Lauristin esimese põhikirja allkirjastas. Tänaseks on EPIKoda katusorganisatsioon üle 420le Eestis tegutsevale puuetega inimeste organisatsioonile, sh 16 piirkondlikule puuetaga inimeste kojale ning 30le üle-eestilisele puudespetsiifilisele liidule ja ühendusele, seega esindab kümneid tuhandeid liikmeid.
EPIKoda edastab informatsiooni oma liikmesorganisatsioonidele, puuetega inimestele ja partneritele, korraldavad erinevaid teavitustegevusi ja osalevad puuetega inimesi puudutavate poliitikate kujundamise protsessis.
Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm on nentinud, et EPIKoda on oluline jõud ühiskonnas, millega peab otsuste langetamise puhul arvestama, sest puuetega inimeste puhul on tegemist suure hulga inimestega, keda on vaja kaasata ja kuulata. Ning nii see tõepoolest ka on – 2012. aasta statistika kohaselt elas Eestis 133 847 puudega inimest, kellest 9 374 on lapsed vanuses 0-17 eluaastat. Kõige sagedasem puudeliik on liikumispuue, järgmisel kohal aga puue, mis on tekkinud erineva haiguse või selle tüsistusena. Psüühikahäireid ja liitpuuet esineb ca 16% juhtumitest. Vähemal määral esineb vaimupuuet, nägemis- ja kuulmishäireid ning keele- ja kõnepuuet.
Erivajadustele vaatamata tuleks puudega inimesi siiski tunnustada ühiskonna loomuliku osana, kellel on õigus osaleda ühiskonnaelus võrdsetel alustel. Hoolimata seadusandluse arengust ja ühiskondliku arvamuse paranemisest puuetega inimeste suhtes, on siiski väga paljud puudega inimesed jäänud tõrjutuks ja tagaplaanile surutuks – nad on riskirühmaks, kelle hariduse omandamises, tööturule jõudmises, igapäevases toimetulekus ning toetuste-teenuste kättesaamisel on olulisi probleeme.
EPIKoja sõnul on oluline saavutada olukord, kus puuetega inimestel on võimalik oma õiguseid realiseerida samaväärselt teiste inimestega: puudega lastel peab olema võimalik takistusteta omandada sobivat haridust, kõikidel puudega inimestel peab olema võimalus osaleda täiend- või ümberõppes, tööealistel inimestel olema võimalik teha võimetekohast tööd, kõikidel peab olema võimalik veeta kvaliteetselt vaba-aega ja tegeleda huvitegevustega jm (EPIK arengukava 2011-2016).
EPIKoda viib erinevaid tegevusi läbi ka ise, osaledes näiteks projektides “Mõjutada nähtavalt”, “Võrdse kohtlemise võrgustik” või “Mitmekesisuse edendamine ettevõtluses ja teadlikkuse suurendamine võrdsest kohtlemisest Eestis”. Muude tegevuste seas on hetkel käimas põhikooli õpilastele suunatud foto- ja videokonkurss teemal “Kõik inimesed on erinevad, aga võrdsed”.
EPIKoja tegevuse kohta saab lisaks lugeda siit: www.epikoda.ee
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan