Muljeid esimesest rahvusvahelisest IDAHO konverentsist

Võrdse kohtlemise programmi juht Marianne Meiorg külastas 15-17. mail esimest IDAHO rahvusvahelist konverentsi. IDAHO on lühend inglisekeelsest nimest International Day Against Homophobia and Transphobia ehk rahvusvaheline homofoobia ja transfoobia vastane päev. IDAHO kutsuti ellu 2005. aasta 17. mail, et pöörata ülemaailmselt suuremat tähelepanu homofoobiale. Hollandi Haridus-, kultuuri ja teaduseministeerium korraldas tänavu esimest korda IDAHO tähistamiseks rahvsuvahelise konverentsi. Marianne osales konverentsil ILGA-Europe võõrustatud sessioonil, mis koondas LGBT inimeste õiguste seire projektis osalevaid organisatsioone.

Konverents oli märkimisväärselt kõrgetasemeline, alates sõnavõttudest ja lõpetades osalejatega. Nii võis konverentsil kuulda sõnavõtte Hollandi tippametnikelt ja poliitikutelt, alates haridus-, kultuuri ja teaduseministrist endast (kes on ühtlasi ka soo ja LGBT võrdsuse poliitika minister) ja Haagi linnapeast, lõpetades Euroopa Komisjoni asepresidendi Viviane Redingu ning ÜRO inimõiguste ülekomissari Navanethem Pillayga. Ka konverentsil osalejad olid tipptasemel: valitsusametnikud ministrite tasemeni välja, rahvusvaheliste organisatsioonide ametnikud ja institutsioonide juhid (Euroopa Liidust, Euroopa Nõukogust, OSCEst ja ÜROst) ning valitsusväliste organisatsioonide liikmed ja juhid. Ära tasub mainida ka Hollandi kuninganna osalus.

Taoline kõrgel tasemel esindatus näitab ilmselgelt teema olulisus Euroopa ja maailma tasemel ning ka kõikide nende riikide ja organisatsioonide tugevat toetust LGBT (lesbide, geide, biseksuaalide ja transsooliste) õigustele.

Konverentsi eesmärk oli eelkõige anda ruumi ja aega erinevatele huvigruppidele kohtumiseks ja neid puudutavate teemade üle arutamiseks. Üldiseks plenaarumiks oli aega piiratult. Näiteks viimasel päeval kasutati plenaariumit selleks, et EL Põhiõiguste Amet saaks esitleda üle-Euroopalise LGBT küsitluse tulemusi.

Eelkõige toimus IDAHO konverentsil sessioonide huvigruppide põhiselt. Siinkohal tooksin ära nimekirja nendest huvigruppidest kuna see näitab suurepäraselt seda kuivõrd tõsiselt Euroopa riigid LGBT teemasid võtavad ning kuivõrd laialt nad LGBT inimeste vajadusi näevad:

  • Euroopa valitsuste LGBT kontaktpunktide võrgustik
  • Politseiametnike konverents, mida võõrustas Euroopa geipolitseinike assotsiatsioon
  • NATO mitteametlik LGBT töögrupp
  • Vikerkaare linnade võrgustik Euroopas
  • Mitteametlik ministrite kohtumine
  • ÜRO ekspertide kohtumine
  • Rahvusvahelised eksperdid transsoolisuse alal

Eesti ei ole esindatud üheski nendes võrgustikes ja töögruppides ning Eesti valitsusesindajat IDAHO konverentsil ka ei olnud. Eesti ei osalenud ka EL liikmesriikide ministrite ühises üleskutses luua EL-tasemel ühtne LGBT poliitika.

Kokkuvõttes oli konverentsi külastus valgustuslik kuna sai näha kui oluliseks peavad maailma erinevad valitsusorganisatsioonid LGBT teemadega tegelemist. Huvitav oli ka näha, missuguseid erinevaid koostöövõrgustikke erinevatel aladel loodud on. Väga kurb ja piinlik oli samas asjaolu, et Eesti valitsus on võtnud vastu teadlikku otsuse selles osas muust maailmas maha jääda ning ignoreerida suunda, mille on valinud kõik need organisatsioonid, mille liige ka Eesti on.

Rohkem informatsiooni leiad alljärgnevalt (kõik lingid viivad ingliskeelsete materjalideni):

Anneta inimõiguste heaks!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Annetan
#vordne-kohtlemine
Ostukorv