Täna, rahvusvahelisel pagulaste päeval, rõhutab Eesti Inimõiguste Keskus taaskord vajadust sõltumatu piirimonitooringu järele, et tegevus piiripunktides muutuks läbipaistvamaks. 2012. aastal on üle 45,1 miljoni inimese olnud sunnitud oma koduriigist põgenema, mis on viimase 18 aasta suurim põgenike arv. Samal ajal taotles Eestist varjupaika vaid 77 inimest, mistõttu tekitab see tugevaid kahtlusi, kas piiripunktides võetakse varjupaigasoove kuulda.
ÜRO piinamisvastane komitee väljendas eelmisel nädalal avaldatud viiendas perioodilises aruandes muret Eesti piiripunktides toimuva osas: komitee oli mures, kas kõik menetluslikud tagatised on varjupaigataotlejaile võimaldatud ning kas piirivalvurid lükkavad tagasi varjupaigataotlused juhul, kui inimene on saabunud Vene Föderatsioonist.
“Pagulaspäeval on paslik tähelepanu juhtida ka sellele, et sel aastal on Eesti andnud varjupaiga vaid ühele inimesele,” ütles Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper. “Eesti peab tegema rohkem, et tagada pagulaste inimõiguste kaitse ja kindlustada läbipaistev menetlus piiril.”
Eesti Inimõiguste Keskus leiab, et kui piiripunktides toimuv on õiguspärane, ei ole põhjust ka sõltumatust piirimonitooringust keeldumiseks. Keskus ei nõua, et igale varjupaigataotlejale pagulasstaatus antaks, vaid et inimesel oleks võimalus saada kaalutletud otsus. Lätis, kus toimub sõltumatu piirimonitooring, registreeriti 2012. aastal varjupaigataotlusi pea kolm korda enam kui Eestis.
Eesti Inimõiguste Keskus on avalikes huvides tegutsev sõltumatu sihtasutus, mille eesmärgiks on edendada inimõiguste kaitset Eestis ja mujal. Alates 2010. aastast tegutseb keskuses varjupaigataotlejate õiguskliinik. Lisainfo: https://humanrights/pagulased-2/pagulaste-oiguskliinik/
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan