Osalesin detsembris Ateenas toimunud Euroopa rassismivastase organisatsiooni EGAM üldkoosolekul ja rongkäigul, et toetada Kreeka vabaühendusi, demokraatlikke erakondi ja rahvast nende võitluses üha enam leviva rassismi vastu (vt kajastust Sky News ja Euronews). Saime selle käigus hea ülevaate Kreeka olukorrast ning probleemidest, kohtusime nii Syriza, Pasoki kui ka teiste Kreeka erakondade ja vabaühenduste esindajatega, aga ka diplomaatilise korpusega (kas teadsite, et Eestil on Kreekas saatkond ja isegi suursaadik?).
Kuigi Eestis ei ole neonatside liikumised eriti suurt poolehoidu leidnud, on mitmel pool Euroopas sotsiaalsed probleemid kaasa toonud äärmuslike liikumiste toetuse suurenemise. Nii on hiljuti juhtunud näiteks Ungaris, aga ka Kreekas. Kreeka nn Kuldse koidiku partei toetajaskond on järjest kasvanud, nende kolm liiget said viimastel valimistel valitud Kreeka parlamenti. Rassistliku ja immigrantidevastase retoorika kõrval on see neonatslik partei silma paistnud ka vaestele toidu jagamise ja muude populistlike võtetega, et suuremat toetust saavutada.
Kuldse koidiku esiletõstmist ei saa aga põhjendada ainult majanduskriisiga. Tegemist on pikaajalise, vaikse protsessiga, mis nüüd tänu majanduskriisile väljundi leidnud. Meedia annab neile platvormi oma vihkamisideoloogia levitamiseks, samuti on IMFi lähenemine kriisi lahendamisel mõjutanud lisaks vaesematele ka suurt osa keskklassi, mis on ka nemad teinud vastuvõtlikuks rassistlikule propagandale, mis süüdistab kõigis probleemides just sisserändajaid. Demokraatia hälliks kutsutud riigis levivad ka konspiratsiooniteooriad ning üleskutsed demokraatia asendamisele millegi muuga. Mingis mõttes on tegemist ka ülestõusuga senise poliitilise eliidi vastu, kes ei suuda pakkuda häid, kiireid ja lihtsaid lahendusi Kreeka majandusprobleemidele, sest neid ei olegi. Seega on arusaadav, et tõuseb esile erakond, mis pakub inimestele nii majanduskriisi süüdlasi kui ka populistlikke lahendusi.
Läbi kasinuspoliitika aitab valitsus kaudselt kaasa diskrimineerimisele etnilisel alusel, sest kadunud on senised vähemusgruppidele, eriti immigrantidele pakutud teenused ning kaitse. Politsei on ise sattunud kriitika alla, sest rikub massiliselt just immigrantide inimõigusi ning ei taha tagada korda isegi mõnes Ateena linnajaos, kus vale nahavärviga inimestel on targem pimedal ajal kodus püsida. Osa politseist teeb koostööd Kuldse koidikuga, ähvardades anda immigrantidest korrarikkujate kodused aadressid. Rassistliku vägivalla eest ei järgne paraku sageli mingit karistust. Vt hiljutist uudist Human Rights Watchilt.
Rassismivastaseid ja neonatse vaadatakse mõnikord kahe vastaspoolena ja seetõttu tõmmatakse nende vahele võrdusmärk. Tegelikult on siiski tegemist ühest küljest demokraatlike väärtuste ja inimõiguste eest seisjatega ning teisalt ohtliku ideoloogia levitajatega, millel on reaalsed inimohvrid.
Kreekas toimuv on oluline kogu Euroopa jaoks. Euroopa ühtsus on ehitatud sellele, et suudame erinevate inimestena siiski teineteist austada ning koostööd teha, sest ühised huvid ja koostööst saadav kasu on parem kui vastandumine ja vihkamine. Kui kasvõi ühes Euroopa riigis sellega hakkama ei saada, tekitab see probleeme kõigi jaoks. Sageli on rassistlikud äärmusrühmad ka ksenofoobsed, seksistlikud, homofoobsed ning Euroopa integratsiooni vastased. Sallimatuse ja rassistlike ideoloogiate levik tähendab vähem Euroopa koostööd, vähem majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi hüvesid.
Siin on mõttekoht ka Eesti ühiskonna jaoks. Kuigi Eesti kontekst ja olukord erineb Kreeka omast, tasub mõelda, kas sotsiaalse sidususe probleemidega tõsiselt tegelemata jätmine võiks ka Eestis tekitada ohu demokraatlikele väärtustele. Ühiskonna hoiakud ei väärtusta inimõigusi ja vähemuste õigusi piisavalt, seega võib ka Eestis juhtuda, et esile tõuseb organiseeritud äärmusrahvuslik liikumine, mis saavutab populistliku poliitikaga märkimisväärset edu valimistel. Kas Eesti demokraatia oleks selleks valmis? Kas meie õigusaktid ja õiguskaitseorganid on täna sellised, et suudavad pakkuda vähemustele sarnases olukorras tõhusat kaitset? Sellele tasub mõelda just täna, kui oleme arutamas vaenu õhutamist puudutavate sätete tõhustamist.
Kari Käsper
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan