Filmisõber Martin Rits vestles rahvusvahelise sundrände teemalise avalikkuse teavitamise projekti kommunikatsioonijuhi Kristin Rammusega PÖFFi inimõiguste eriprogrammi teemadel.
Milline on projekti “Teadlikkuse tõstmine sundrändest” taust?
Eesti Inimõiguste Keskusel on kaks suunda: võrdne kohtlemine ja pagulased. Pagulaste teemal oli meil seni ainult õiguskliinik, kus tegeleme varjupaigataotlejatele õigusabi andmisega. Paraku on kogu see teema Eestis täna lapsekingades ja avalikkus ei saa tihti aru, kes või mis on pagulane ja mis eristab teda näiteks majandusmigrandist või illegaalist. Seetõttu leidsime, et teavitustöö on hädavajalik ja kui tekkis võimalus kirjutada avalikkuse teavitamise projekt, haarasime sellest kahe käega kinni. Tänavu juulist kestnud projekti eesmärk on jõuda inimesteni rohujuure tasandil ja tegevustega, mis kõnetaks ka neid, kelleni see teema muidu ei jõua. Projektis on kokku kolm osa: avalikkuse teavitamine, ajakirjanike harimine ja loengukursused tudengitele.
PÖFF on avalikkuse teavitamise suuna partner?
MTÜ Pimedate Ööde Filmifestival on meie heaks partneriks olnud mitmeid aastaid. Ka augustis oli tARTuFFil väike osa pühendatud varjupaigataotlejate ja pagulaste teemadele, aga nüüd on PÖFFil sellest terve eraldi programm. tARTuFFil saime aru, et teema tõesti kõnetab inimesi. Näiteks filmirežissöör Mervi Junkkoneni arutelu puhul läks seal hästi tööle formaat, kus enne näidatakse filmi ja siis järgneb arutelu. Tema käe all valminud film “4 piinamise lugu” oli äärmiselt mõjuv. Tegu on Soome filmiga, mis räägib neljast varjupaigataotlejast Soomes, avades hästi otse ja inimlikult kogu teemat. Teose ära näinud hakkasid hiljem koguni küsima, kuidas nad saaksid pagulasi Soomes aidata, mõistmata, et Eestis on olukord ju laias laastus sama.
Film on üldse ideaalne vahend, millega jõuda inimhulgani, kelleni me näiteks seminarvormis ei jõuaks. Ainus miinus on ehk see, et ta jääb mingil hetkel piiratuks – inimesed ei käi kõik kinos filme vaatamas. Aga kõiki ei saa lennukiga viia ka kriisikoldesse, et näidata, mis tegelikult toimub, seega on film omal kohal asendamatu.
Arutelud on ka PÖFFil pärast inimõiguste eriprogrammi filme?
See on meil tänavu natuke erinevalt. Kui varasemalt on olnud suuremad ja põhjalikumad arutelud avalikes kohtades näiteks aatriumites, siis sel aastal kõneleme esimest korda kohe pärast filmi kinosaalis. Me arvame, et see võib olla üks suur pluss, sest sellisel juhul ei lähe rahvas kaduma, kes on just seda filmi näinud. Arutelude planeerimisel lähtusime ennekõike filmidest, mille üle oleks üldse midagi põhjapanevat arutada. Ja need neli filmi, mis välja valitud sai, sellised ka on. Teiseks ei ole Eestis tegelikult ka väga palju eksperte nendel teemadel. Kaasasime need, kes on ühel või teisel moel hästi kursis. Näiteks Hannes Hanso (arutleb pärast 24.11 kell 20.30 Artises linastuvat filmi “Laager nr 14: totaalne kontrolltsoon”Laager nr 14: totaalne kontrolltsoon), kes oskab avada laiemat tausta, miks inimesed üldse erinevatest kohtadest põgenevad. Arutelude idee ongi laiendada filmides nähtut ja luua side Eestiga.
Kuivõrd tänavune programm haakub sundrände teemaga?
See on väga hoolikalt valitud programm. Me ei tahtnud siia filme illegaalsetest immigrantidest või majandusimmigrantidest, mis võiks teema mõistmisel eksitada. Me tahtsimegi filme, mis kajastaks pagulaste elu ja põgenemise põhjuseid. Ka inimkaubanduse efekt ilmneb kaudselt, kuna väga otseselt seda teemat kajastavat filmi me kahjuks siia ei saanud. Mitu head filmi jäi saamata, kuna need on samal ajal teistel võistlustel.
Programmi kokkupanemisel käis tihe koostöö PÖFFi programmimeeskonnaga. Algas see sellest, et meie edastasime omalt poolt soovitused, mis vaadati nende poolt üle. Seejärel hinnati võimalusi ja saadeti erinevaid potentsiaalseid filme meile juba vaatamiseks. Meie vaatasime need üle ja andsime tagasisidet, et mis sobib ja mis mitte. Siis hakkas programmimeeskond otsima kontakte filmilevitajatega. Mitme filmi puhul selgus veel viimasel minutil, et me ikkagi ei saa neid. See on väga tihe ja pikaajaline edasi-tagasi käiv töö. Lõpptulemuseks saime 25 filmist, mis me ära vaatasime, üheksa programmi. Ja see on tõesti väga hea valik.
Mida eriti soovitate?
Üks eredamaid teoseid on kindlasti “Ookeani värv“, mis on ideaalne film avamaks kogu varjupaigataotlemise ja pagulaste temaatikat. See näitab väga selgelt, kuidas see menetlusprotsess käib. Teine film, mida ma kindlasti soovitan on “Laager nr 14: totaalne kontrolltsoon”, mida vaadates hakkas mul küll füüsiliselt halb, aga kui ma selle filmi olin ära näinud, toimus mingi selline müstiline avanemine. See on super film ja ainulaadne võimalus näha lugu inimesest, kes on suutnud põgeneda Põhja-Korea orjatöölaagrist. Ühest küljest raske, aga teisalt väga super film! Nende kahe üle olen isiklikult kõige rohkem vaimustunud, aga ka ülejäänud seitse on väga sisukad ja kindlasti vaatamist väärt. Tegelikult on PÖFFi programmis veel mitu filmi, mis haakuvad hästi meie teemaga. Näiteks “Sarajevo lapsed” on üks, mida me ka oma programmi lootsime lisada, aga see oli meil nina alt juba ära napsatud.
Kui tõetruud need filmid on?
Need filmid peegeldavad vägagi reaalset olukorda. Isegi mängufilmid, mis käsitlevad seda teemat on absoluutselt tõetruud. Mingi hetk mõne filmi puhul tekibki probleem ja on raske mõista, kas see on nüüd mängufilm või dokumentaal. Tean ka Eesti pagulaste lugude põhjal kinnitada, et need lood on tõesed ja nii asjad paraku toimivad ja nii pagulasi koheldaksegi.
Projekti ja filmide eesmärk on panna inimesed kaasa mõtlema või midagi enamat?
Ideaal on see, kui inimene vaatab kaks-kolm filmi ära ja tal hakkab mingi mõttetöö peas käima ning tekivad emotsioonid. Meie projekt ei keskendu ainult PÖFFile vaid läheb pärast festivali veel edasi. Avalikkuse teavitamine on pikk protsess ja need, kes on näinud neid filme, kellel on juba mingisugunegi seos selle teemaga, siis järgmiste tegevustega tekivad neil juba paralleelid ja parem mõistmine. See on juba väga suur samm edasi.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan