Osalesin 3. – 6. veebruaril ILGA-Europe* korraldatud koolitusest, mis oli avalöögiks seireprojektile, milles ka Keskus osaleb. Projekti eesmärk on teha kindlaks mis ulatuses või kas üldse on Euroopa Nõukogu liikmesriigid täide viinud 2009. aastal vastu võetud Ministrite Komitee soovituse seksuaalsel sättumusel või sooidentiteedil põhineva diskrimineerimise vastu võitlemise meetmete kohta.
Koolitus toimus selleks, et projektist osa võtvatele organisatsioonidele selgitada nende soovituste tausta ja seda, mida täpselt riikidelt oodatakse. Lisaväärtusena oli üks päev pühendatud monitoorimisele – kas, mida ja kuidas monitoorida. Monitoorimise koolitus oli eriliselt silmi avav kogemus. Mõistsin kui lapsekingades on Eestis enamike valitsusväliste organisatsioonide oskus ja võimekus inimõiguste rikkumiste kohta informatsiooni koguda. Seda just sellisel viisil, mis võimaldaks hiljem koostada vettpidav analüüs inimõiguste tegeliku olukorra kohta Eestis.
Monitoorimise koolitusel tutvustati konkreetselt just Huridocs seiresüsteemi, mis esmapilgul tundus keeruline ja arusaamatu. Järele mõeldes oli siiski selge, et kuigi tegemist detailse ja seetõttu ka aeganõudva süsteemiga, on see väga kasulik. Selle abil saab objektiivseid kriteeriume kasutades koguda informatsiooni nii, et hiljem oleks võimalik saada täielik pilt konkreetse inimõiguse olukorrast. Soovitan soojalt kaaluda neil, kes monitoorimisega tegelevad, kas selle või sarnase, spetsiaalselt enda vajadustele vastava, süsteemi kasutusele võtmist.
Ülejäänud kolm päeva olid pühendatud Euroopa Nõukogu soovitustele. Kohal oli ka endine Rootsi seksuaalse orientatsiooni alusel mitte-diskrimineerimise ombudsman, kes oli soovituste koostamise töögrupi esimees. Tema selgitas soovituste tekke tagamaid ja takistusi, mida töögrupi tegemistele ette visati nii Euroopa Nõukogu liikmesriikide (nt Venemaa) kui ka vaatlejate poolt (nt Vatikan), kes kasutasid kõiki diplomaatilisi võtteid, mis nende käsutuses olid, et soovituste mõju võimalikult vähendada. Samuti selgitas ta mitmete soovituste sõnastust ja tegelikku mõtet kuna opositsioonis olevate riikide survel muutus nii mõnigi säte abstraktsemaks.
Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitused ei ole põhimõtteliselt riikidele kohustuslikud. Nende mittetäitmine ei too riigile otseselt kaasa mingeid tõsiseid tagajärgi. Samas kuna nende soovituste poolt hääletasid kõik liikmesriigid ühehäälselt, siis on igati õigustatud riikidelt ka nõuda, et nad neid soovitusi ka täidaksid. Ja selles on ka ILGA-Europe seireprojekti mõte – küsida soovituste poolt hääletanud riikide valitsustelt, mida nad seni on nende soovituste täideviimiseks teinud ja mis plaanid neil edaspidiseks on.
Seireprojekt on juba käimas. Mina olen Eestis ekspert, kes peab augustiks koostama soovituste täideviimise aruande. Olen võtnud juba ühendust kohalike LGBT organisatsioonidega** ning lähiajal võtan ühendust ka juba asjakohaste valitsusasutustega, et paluda neil täita küsimustik. Projekti tulemusel valmib ülevaatlik aruanne sellest, kuidas Eesti nimetatud soovitusi on täitnud ning kui pikk on veel see tee, mida tuleb käia. Olen kindel, et aruande koostamine saab olema põnev ja hariv protsess nii mulle endale kui kõigile teistele, kes sellega seotud saavad olema.
____________________________
* Maailma geide, lesbide, biseksuaalide, transsooliste inimeste ja interseksuaalide ühenduse Euroopa esindus.
** Organisatsioonid, mis esindavad lesbisid, geisid, biseksuaale ja transsoolisi inimesi.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan