Eesti Inimõiguste Keskus pakub alates augusti algusest taas nõustamist võrdse kohtlemise ja diskrimineerimise teemal. Keskuse soolise võrdõiguslikkuse õigusekspert Merle Albrant seletab lahti, mis puhul oleks paslik keskusesse pöörduda ja nõu küsida.

Nõustamist pakutakse isikute õiguste osas mitte olla diskrimineeritud. Neid tunnuseid, mille alusel võidakse inimesi ebavõrdselt kohelda ja diskrimineerida, on mitmeid:

– sugu

– rahvus (etniline kuuluvus)

– rass

– nahavärvus

– usutunnistus või veendumus

– vanus

– puue

– seksuaalne sättumus

Valdkondi, kus diskrimineerimine ja ebavõrdne kohtlemine võib aset leida, on erinevaid. See võib olla seotud tööga (töö saamisega, värbamiskriteeriumite seadmisega, edutamisega, töölepingu lõpetamisega, tasustamisega jne), haridusega (juurdepääs haridusele, kutseõpe, täiendõpe), organisatsioonide tegevusega (ühingutesse kuulumised, soodustuste andmine) või hoopis teenustega (sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenusega), sh ka avalikkusele pakutavate teenustega.

Mõned näited elust selle kohta, kuidas võib diskrimineerimine esineda ning millal võiks tulla nõustamisele:

– Mitte-eestlane taotleb töökohta, kuid talle öeldakse, et koht pole enam vaba. Mõni minut hiljem pakutakse samas vanuses teisele inimesele tööintervjuud ja ehkki ta teatas, et tal puudub tööks vajalik koolitus ja kogemus, annab juhataja mõista, et ta võidakse tööle võtta.

– Ajalehes ilmub töökuulutus, kus vajatakse müügiesindajat, kes peab olema vanuses 20-35 aastat  ja meesterahvas.

– Ettevõte saab töösoovijatelt CV-d ning valiku tegemisel jäetakse automaatselt kõrvale kõik need, kellel ei ole eestipärane nimi ja seda eeldusel, et tegemist on eesti keelt mittevaldava inimesega.

– Ettevõte peab koondama töötajaid ning esimesena koondatakse need töötajad, kes on viimase aasta jooksul viibinud haiguslehel.

– Ettevõttes on sama töö eest erinev tunnitasu meestöötajale ja naistöötajatele.

– Ettevõte eelistab meestöötajat naistöötajale eeldusel, et naised viibivad tihti lastega haiguselehel.

– Tööintervjuul küsitakse noorelt naiselt, kas ta mõtleb lähiaastatel pere juurdekasvu peale.

– Töö juures saadetakse naistöötajale seksuaalse alatooniga e-maile või sõnumeid.

– Ettevõte on sätestanud normi, et kõik naistöötajad peavad kandma vormiriietust, milleks on väga lühike seelik ja avara dekolteega pluus.

– Välismaa firma Eesti filiaali kõikidel töötajatel tõstetakse palka, välja arvatud sekretäril. Põhjenduseks tuuakse, et tema tööst ei sõltu firma käive.

Tasuta nõustamisteenust pakutakse igal kolmapäeval kell 10.00-15.00 nii eesti kui ka vene keeles. Nõustamine toimub telefoni teel (644 5148) või e-posti kaudu info@inimõigused.ee, kuhu saab oma teemakohase küsimuse saata.