Projekt “Erinevus rikastab” viib läbi analüüsi LGBT inimeste probleemide ja nende olukorda puudutavate uuringute kohta. Tutvustame täpsemalt, millised on analüüsi eesmärgid ning kes seda läbi viivad.
Analüüsil on kolm eesmärki:
1. LGBT inimeste probleemide tuvastamine ja nende lahendamisega seotud küsimuste väljaselgitamine;
2. ülevaate saamine LGBT olukorda kajastavatest uuringutest ning
3. edasiste uurimisülesannete (sh. statistika kogumise) püstitamine.
Nimetatud eesmärkide täitmine vajab küll omavahel seotud, aga erinevate uurimisülesannete täitmist.
Esiteks, LGBT inimeste eri valdkondade probleemide tuvastamiseks on vaja
– selgitada välja ja koostada nimekiri Eesti riigiasutustest ja LGBT esindusorganisatsioonidest, mille poole pöördutakse nende igapäevase tegevuse raames erinevate küsimustega LGBT olukorra osas;
– selgitada välja need LGBT inimeste probleemid ja küsimused, millega on ülalnimetatud organisatsioonide poole pöördutud ja
– selgitada välja, milliste küsimuste lahendamise puhul on ametnike jaoks ilmnenud probleemsed aspektid (lüngad õigusaktides, hoiakud, teadmiste ja info puudus jne).
Teiseks, on vaja saada ülevaade Eesti LGBT inimeste olukorda kirjeldavatest ja analüüsivatest kvantitatiivsetest ja kvalitatiivsetest uuringutest, nende tulemustest ja järeldustest, kasutatud uurimismeetoditest ning sarnasustest ja erinevustest
Kolmandaks, on vaja sõnastada esialgsed lähteülesanded võimalikele tulevastele põhjalikumatele uuringutele, monitooringutele või küsitlustele, mis annaksid laia ülevaate LGBT olukorrast Eestis.
Ülle-Marike Papp
Osalenud arvukates sotsiloogilistes uuringutes Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis, pikka aega lugenud teadustöö meetodite kursusi Tallinna Ülikooli infoteaduste osakonnas. Juhendanud bibliograafia-alaseid diplomi- ja bakalaureusetöid. Alates 1996. aastast olnud ekspert-konsultant soolise võrdõiguslikkuse alastest uuringutes, sh. naistevastane vägivald, soolise võrdõiguslikkuse monitooring, avaliku ja erasektori töötajate teadlikkus võrdse kohtlemise normidest jne.
Inimõiguste, võrdse kohtlemise, diskrimineerimise ning soo ja soolisuse teemaga, sh. seksuaalse orientatsiooni alusel ebavõrdse kohtlemise küsimustega tegelenud Sotsiaalministeeriumis soolise võrdõiguslikkuse osakonnas töötades. Osalenud õigusaktide väljatöötamisel, Eesti aruannete koostamises ja kaitsmises rahvusvaheliste inimõiguste alaste lepingute täitmise kohta. Läbinud koolituskursused ÜRO inimõiguste alaste lepingute aruandlusest ja EL õigusest. On Eesti poolne ekspert Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi töögrupis, mis tegeleb indikaatorite väljatöötamisega soolise ebavõrdsuse ja võrdõiguslikkuse mõõtmiseks.
Avaldanud publikatsioone ja juhendeid võrdse kohtlemise põhimõtte järgimiseks.
Riina Kütt
Tegeleb alates 1990ndatest naiste inimõiguste küsimustega, eelkõige naiste olukorraga majanduses ja tööturul. Osalenud mitmete väljaannete koostamisel, mis aitavad analüüsida ja mõista haavatavate gruppide olukorda (nt sotsiaalministeeriumi publikatsioonid Mõjude hindamine soolisest aspektist; Sugupoolte aspekt organisatsioonis, Naistöötajate õiguste ABC, mis sisaldab valdavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni õigusnorme).
Töötas sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse büroos vanemspetsialistina, kus viis ennast kurssi sotsiaalse kihistumise, otsese, kaudse ja mitmese diskrimineerimise küsimustega.
Uurimiskogemuse on saanud uurimisprojektide assistendi ja vanemteadurina Eesti Majandusjuhtide Instituudis (1980-1990). Pikaajaline süvaintervjuude läbiviimise kogemus, nt Tallinna linnavalitsuse integratsiooniprogrammi raames integratsioonistrateegia väljatöötamiseks koostöös Eesti Avatud Ühiskonna Instituudiga (2010).
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan