9. ja 10. juunil toimus Brüsselis EL-i kodanikuühiskonna platvorm inimkaubanduse vastu (EU Civil Society Platform against Trafficking in Human Beings). Platvormi vedas ja päevad võttis kokku Euroopa Komisjoni inimkaubanduse vastase võitluse koordinaator Myria Vassiliadou (EU Anti Trafficking Coordinator, European Commission).
Esimesel päeval toimus ühine koosolek vabaühenduste esindajate vahel, kus Euroopa Komisjon tutvustas tehtud uuringuid ja esimest Euroopa Komisjoni raportit edasiminekute kohta inimkaubanduse vastu võitlemisel. Raport ning info selle kohta on leitav siit.
Samuti tutvustati uuringut soolise mõõtme kohta inimkaubanduses, mille võib leida siit: 80 protsenti inimkaubanduse ohvritest on naised ja lapsed. Kasvav trend on, et inimkaubanduse ohvrid on mitme erineva inimkaubanduse vormi subjektid.
Platvormil keskenduti seekord pigem järgmise strateegia välja töötamisele. Vabaühenduste esindajad olid jaotatud gruppidesse ning koos analüüsiti, mis peaks olema järgmises strateegias sees. Palju keskenduti ka alaealistele inimkaubanduse ohvritele. Tugevalt toodi välja, et ei tohiks keskenduda ühele inimkaubanduse vormile (nt seksuaalne ekspluateerimine) vaid kõikidele vahet tegemata. Tööorjuse ja elundikaubanduse ohvrid vajavad samasugust tuge ning tähelepanu kui teised inimkaubanduse vormid. Toonitati vabaühenduste poolt, et inimkaubandusest väljumise programme tuleks rohkem toetada ja tagada nende jätkusuutlikkus, et mitte uuesti ohvristada ohvreid ning ennetada uuesti ohvriks sattumist.
Paljudes aruteludes rõhutati, et vaadata tuleks läbi siseriiklikult vastavad õigusaktid, mis võivad omada kaudset mõju inimkaubandusele. Inimkaubandusega on võimatu võidelda kui seda ei vaadata koos ärilise dimensiooniga. Tuleb vaadata ärimudeleid ning kes saavad inimkaubandusest kasu. Oldi seisukohal, et rohkem tuleb vastutusele võtta äriühinguid kuna selline mehhanism on direktiivis ette nähtud juba. Nüüd tuleks kontrollida kas seda mehhanismi ka kasutatakse. Liikmesriigid võiksid teha koostööd ning viia läbi koolitusi kuidas “rahale järgneda”. Vabaühenduste esindajad olid seisukohtadel, et on äärmiselt oluline kiire, varajane ja aktiivne (mitte passiivne) ohvrite tuvastamine. Välja toodi ka koolituste vajadust, vabaühendustega koostööde tegemise olulisust, laste õiguste tagamine menetluses ja selle järgselt, andmete kogumise vajalikkust ning nende andmete kasutamise oskuslikkust ja palju muud. Üks ettepanekutest, mille tegi Eesti Inimõiguste Keskus oli keskenduda ka sellele kuidas kasutada internetti ning big data võimalusi inimkaubanduse ennetamiseks ja tõkestamiseks.
Inimkaubanduse vastu võtlemine on äärmiselt oluline. Nii nõudlus kui ohvrid liiguvad ka liikmesriikide siseselt ja tuleb tähelepanu pöörata, et on väga palju ka Euroopa Liidu kodanikest inimkaubanduse ohvreid. On äärmiselt oluline, et riigis ning ühiskonnas oleks mitmel tasandil kindel arusaam, et inimkaubandus on tänapäeva orjus ning see ei ole mitte mingil juhul tolereeritav. Ohvrid ei ole süüdi ohvriks sattumises ning on äärmiselt oluline, et neile oleksid kättesaadavad tugiteenused. Tugiteenuste kättesaamine võiks toimuda ka liikmesriikide üleselt – st kui ohver naaseb oma päritoluriiki siis peaks ta seal saama edasi tugiteenuseid.
Viimasena toodi välja, et selleks, et muuta midagi Euroopa Liidu tasandil tuleb teha tööd eelkõige siseriiklikul tasandil.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan