Keskuse võrdse kohtlemise ekspert ja nõustaja Merle Albrant kaitses juunis oma magistritööd teemal „Perevägivalla ohvrite õiguste kaitse Eestis“. Perevägivalla ohvrite kaitse teemat ajendas teda analüüsima perevägivalla levik Eestis ja laste kaasatus perevägivalla juhtumitel, nii kannatajatena kui ka vägivalla pealtnägijatena. Enamikel juhtudel on perevägivalla ohvrid naissoost ning seega saab rääkida perevägivallast kui soopõhisest vägivallast.
Töös uuris Merle, kas perevägivalla ohvrite õigused on kaitstud ning kas ohvrit kaitstakse teistkordse ohvristumise eest Eestis. Teisene ohvristumine on kriminaalõigussüsteemis ohvrile alanduste, ebameeldivuste või muude tarbetute kannatuste või ebaotstarbekohaste kulude põhjustamine või kaaskodanike pahatahtlik ja mõistmatu suhtumine kuriteoohvrisse.
Perevägivalla ohvrite elu kaitsmine on oluline, kuna vägivald vähendab ohvri võimekust enda õiguste eest seista. Paljud perevägivalla ohvrid ei tea enda õigusi ega suuda enda õiguste eest seista ega kaitsta ka oma lapsi. Just seetõttu ongi oluline ühiskonna poolt tähelepanu osutamine perevägivalla ohvrite abistamisele ja kaitsmisele. Põhjus, miks peaks perevägivalla ohvrite elu kaitsma, on peres toimuva naistevastase vägivalla otsene kahjulik mõju lastele.
Eestis saavad perevägivalla ohvrid abi mitmel tasandilt, st nii riikliku ohvriabi poolt, kohaliku omavalitsuse poolt kui ka kolmanda sektori poolt. Kuid ainult kolmanda sektori poolt pakutakse spetsiifilist teenust perevägivalla sihtgrupile – naistevastase vägivalla ohvritest naistele ja lastele. Nii riiklik ohvriabi kui ka kohalik omavalitsus oma teenustega ei erista perevägivalla ohvrit teistest teenuse saajatest. Riiklik ohvriabi pakub nõustamist kõigile kuriteo ohvritele, sh ka perevägivalla ohvrile, kuid psühholoogilise abi kulude hüvitamist on õigus taotleda ainult nendel perevägivalla ohvritel, kelle juhtumi puhul on algatatud menetlus. Ka õigust taotleda kuriteo ohvri hüvitist ei ole kõigil perevägivalla ohvritel, vaid ainult nendel, kes said kuriteo tagajärjel tervisekahjustusi või vähemalt kuus kuud kestva tervisehäire või lõppes juhtum ohvri surmaga.
Analüüsides perevägivalla ohvrite kaitset Eestis, jõudis Merle järeldusele, et ohvrite kaitse ei ole piisav, kuna abi ja toetus ei ole tagatud kõigile perevägivalla ohvritele ning ohvrid kogevad teisest ohvristumist küllaltki palju.
Lisaks analüüsis Merle perevägivalla ohvrite kaitset nii kriminaalmenetluse kui ka tsiviilmenetluse raames. Paljud perevägivalla ohvrid omavad kokkupuudet kriminaalmenetlusega, kui nad on teavitanud politseid vägivalla toimumisest. Paljud perevägivalla ohvrid omavad kokkupuudet tsiviilmenetlusega, kui nad pöördunud kohtusse seoses lahutuse, elatise, hooldusõiguse, ühisvara või kaasomandi küsimustega. Perevägivalla ohvrite kaitse teisese ohvristumise eest on vaja tagada nii kriminaalmenetluse raames kui ka tsiviilmenetluse raames, sest mõlemas menetluses on ühel pool ohver ja teisel poole vägivallatseja, mis teeb ohvrile psühholoogiliselt enda õiguste eest seismise keerulisemaks, kuna vägivald tihtilugu kestab edasi. Analüüsi käigus selgus, et kriminaalmenetluse raames ei ole ette nähtud perevägivalla ohvritele eraldi kaitset ja toetust. Ainus erand kriminaalmenetluses perevägivalla ohvrite õiguste kaitsel on alla 14-aastaste laste ülekuulamise erisus. Tsiviilmenetluse raames on perevägivalla ohvrite õiguste kaitse raskendatud, kuna puuduvad ohvrite õigusi erisatavad sätted seadustes. Eesti kohtupraktika kohaselt ei ole lapse heaolu ja huvide kahjustamine see, kui vägivald toimub lapse juuresolekul. Kvalifitseerides lapse ema vastu suunatud vägivalda lapsevastaseks vägivallaks, kaitseks Eesti riik siin elavate laste elu, aitaks kaasa vägivalla lõppemisele ning väldiks teisese ohvristumise teket.
Merle on arvamusel, et nii kriminaalmenetluse kui ka tsiviilmenetluse raames on vaja pöörata tähelepanu perevägivalla ohvrite õiguste kaitsmisele ning ka nende kaitsmisele teisese ohvristumise eest. Käesoleval ajal kogevad perevägivalla ohvrid tihti teisest ohvristumist, seda nii erinevate kohtumenetluste raames kui ka teiste inimeste süüdistuste ja põlguse kaudu.
Ohvrite kaitsmine ja abistamine nõuab ühenduspunktide leidmist inimõiguste ja ohvrite õiguste vahel isegi siis, kui ohvritele ei tagata kuriteo ohvri õigusi ning sel juhul võib õigust tuletada üldistest inimõigustest, eriti õigust privaatsusele, õigust olla ära kuulatud ja õigust efektiivsele kahju hüvitamisele, hõlmates ka laste õiguse turvalisusele pereelule.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan