12. juunil avaldati Eesti Inimõiguste Keskuse eksperdi Marianne Meiorgi koostatud analüüs seto ja võro keele õiguslikust staatusest Eestis. Analüüs sai koostatud rahvusvahelise koostööprojekti ELDIA (European Language Diversity for All) raames, mille eesmärk on tuua kokku õigusteadlased ja juristid, edendada individuaalset ning ühiskondlikku mitmekeelsust, seda ümber hinnata ning mõista uuel viisil. Uuringu objektiks on valitud arv soome-ugri keeli. Uuriti näiteks ka eesti keelt Saksamaal ja Soomes.
Eestis on keelekasutus tugevalt reguleeritud. Põhjusi selleks võib otsida meie ajaloost. Alates Eesti iseseisvumisest 1918. aastal on eesti keelel eriline sümboolne tähendus ning aastakümnete jooksul on see tähistanud Eesti rahvust ja kultuuri ja selle vastupanu võõrvõimudele ja -kultuurile. Selle tulemusel jõudis ka meie põhiseaduse preambulasse säre, mille kohaselt on Eesti riigi eesmärk tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Ka keeleseadus sisaldab konkreetset sätet, mille kohaselt kõik meetmed võõrkeele toetuseks, mis võivad ohustada eesti keelt, on keelatud. Detailse ja äärmiselt institutsionaliseeritud keeleregulatsiooni eesmärgiks on hoida eesti keel vähemalt halduskeelena. Seetõttu on sätestatud detailsed nõuded keeleoskusele ning samal ajal on paika pandud selge reeglistik normkeelest (mis vastab kirjakeele normile) erinevate keelte kasutamiseks
Keeleseadus jagab keelekasutuse kaheks: ametlik kasutus ehk keelekasutuse ametlikus asjaajamises ning muu avalik kasutus, nt reklaam, teadaanded, märgid. Ametlik kasutus peab vastama eesti kirjakeele normile, samas kui avalik kasutus peab vastama vähemalt keelekasutuse heale tavale. Kusjuures viimasel juhul, st avaliku kasutuse puhul, võib kasutada ka eesti keele piirkondlikke erikujusid nagu seto või võro keel. Võõrkeelse tekstiga peab alati kaasnema eestikeelne tõlge, kusjuures vähemuskeelte kasutamise puhul on teatud tingimuste täitmisel ette nähtud erandid.
Ka hariduses on keel reguleeritud kuigi mõnevõrra paindlikumalt. Kuigi põhimõtteliselt võib kool ise valida õppekeele, peab selle kinnitama haridus- ja teadusminister või kohalik omavalitsus. Samas on õpilastel teatud tingimustel õigus õppida oma emakeelt ja kultuuri. Õppekava on samuti üsna paindlik kohaliku keele ja kultuuri õppimiseks valikainena ning põhimõtteliselt saab keskkooli tasemel ka terve õppesuuna nende õppimiseks pühendada. See võimaldaks ka seto ja võro keelt ja kultuuri edendada kuigi hetkel ei ole andmeid, et ükski kool oleks terveks õppesuunaks ühe nendest valinud.
Võro ja seto keelte kogukonna esindajad ongi kõige rohkem mures nende keelte õigusliku staatuse pärast. Lingvistid ja seadusandjad ei ole jõudnud kokkuleppele kas võro ja seto keeled on murded või keeled (keelteks nimetatakse neid pigem mugavusest nagu ka siinses kirjutises). Algselt oli ainult kohanimeseadus, mis viitas kohalikele murretele lubades kohanimesid ka kohalikes murretes. Seoses “Eesti keele arendamise strateegia 2004-2010” vastuvõtmisega 2004. aastal räägitakse võro ja seto keelest kui eesti keele piirkondlikest erikujudest.
Kuna piirkondliku erikuju mõiste ei toonud endaga kaasa mingeid siseriiklike ega rahvusvahelisi õigusi ega kohustusi, asusid seto ja võru keelte kogukonna esindajad propageerima “piirkonnakeele” mõiste kasutusele võtmist. Selle tulemusel õnnestus “Eesti keele arengukavasse 2011-2017” lülitada sisse võimalus, et piirkondlikud erikujud või murded võivad areneda piirkonnakeeleks. Surve seto ja võro keelte kogukondadelt ei suutnud siiski saavutada seda, et “piirkonnakeele” mõiste lülitataks ka uude keeleseadusesse, mis 2011. aastal vastu võeti. Selle asemel sätestab keeleseadus, et piirkondlik erikuju tähistab murdekeelt, mõiste, mida varem seadusandluses kasutatud ei ole. Uus seadus sisaldab ka selgeid õigusi, mis piirkondlikku erikuju kasutajatele võimaldatakse kuigi rahvusvaheliselt on endiselt tegemist tundmatu mõistega.
Seto ja võro keele õiguslik staatus on mitmes mõttes väga tundlik teema, mistõttu on vaidlused selle üle kestnud juba aastaid ning võivad kõrvaltvaatajale tunduda kohati absurdsed. Ühest küljest on tegemist lingvistide koolkondlike erimeelsustega. See kas lingvist näeb seto ja võro keelt eraldiseisva keelena oleneb sellest, missugusesse lingvistilisse koolkonda ta kuulub.
Teisest küljest on tegemist poliitiliselt tundliku teemaga kuna on kummalisel kombel seotud ka venekeelse elanikkonna ja nende keeleliste õigustega Eestis. Nimelt kardetakse, et rahvusvaheliselt tunnustatud “regionaalkeele” mõiste kasutusele võtmine võib kaasa tuua ka selle, et Eesti venekeelne elanikkond nõuab vene keele tunnistamist regionaalkeelena. Mõnes mõttes on see kartus õigustatud kuna läbi venekeelne vanausuliste kogukond Peipsi ääres mahuks regionaalkeele määratluse alla küll. Selle kaudu võib see määratlus tahtmatult laieneda ka uusimmigrantidele, kelle keel muidu regionaalkeele määratluse alla ei mahuks. Samas on öeldud, et regionaalkeele määratlus ei annaks vene keelele Eestis midagi märkimisväärset juurde kuna neil niikuinii on juba kõik õigused, mis “regionaalkeele” mõiste endaga kaasa tooks.
Seto ja võro keelele tooks “regionaalkeele” mõiste kasutusele võtmine kaasa üsna palju, tuues kaasa kõrgema maine ja kindlal alusel õigusliku staatuse nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt.
Kokkuvõttes võib öelda, et keeleline mitmekesisus ei tundu tegelikkuses olevat Eesti õigussüsteemi ja poliitika eesmärgiks. Tooni annab juba põhiseaduse preambula, mis paneb selgelt paika Eesti kui ühe keelega rahvusriigi kontseptsiooni, mis rahvusvaheliselt on tänapäeval juba üsna haruldane nähtus. Keeleregulatsioon demonstreerib selgelt soovi muuta Eesti võimalikult ühekeelseks. Erinevad strateegiad on küll rõhutanud võõrkeele oskuse olulisust, kuid samas keelseadus sätestab selgelt, et võõrkeelte edendamine Eestis ei tohi eesti keelt ohustada.
Sellest “üks riik – üks rahvus – üks keel” kontseptsioonist on eriliselt puudutatud seto ja võro keeled.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan