Vaenukuriteod

Vaenukuritegusid (ka vaenusüütegusid) pannakse toime eelarvamuste või negatiivsete hoiakute tõttu mõne inimgrupi suhtes. Sellisena ohustavad need terveid kogukondi ja kogu ühiskonda, sest võivad viia tõsiste konfliktideni erinevate gruppide vahel. Lisaks ohustavad need kõigi ühte kogukonda kuuluvate inimeste turvatunnet. Seepärast tuleb neile kuritegudele reageerida karmimalt.

Vaenukõne õhutab inimesi vaenule ja vägivallale, mis loob pinnast vaenuvägivalla ning vaenukuritegevuse levikuks, äärmuslikel juhtudel isegi inimsusevastasteks kuritegudeks, nagu genotsiid.

Eesti Inimõiguste Keskus aitab vaenukuritegevust peatada ja vähendada, tõstes teadlikkust, süvendades valdkonnas koostööd vabakonna ja riigi vahel ning tehes lobitööd tõhusamate seaduste ja poliitikate saavutamiseks. Aitame ka sotsiaalmeediaplatvormidel ebaseadusliku vaenukõne vastu võidelda, seirates regulaarselt, kui kiirelt ja kvaliteetselt vaenukõnet platvormidelt eemaldatakse.

Vaenukuritegudest lähemalt

Vaenusüüteo puhul on vaja kahte komponenti: tegemist peab olema karistatava süüteoga ning see peab olema sooritatud eelarvamuste tõttu (vaenu motiiviga). Eelarvamused on negatiivsed arvamused, stereotüüpsed eeldused, sallimatus või vihkamine mõne inimgrupi suhtes nende ühise tunnuse tõttu. Levinumateks eelarvamustega seotud tunnusteks on nahavärvus, etniline päritolu, kasutatav keel, usulised veendumused, kodakondsus, seksuaalne sättumus, sooidentiteet või puue.

Vaenusüütegu on vaenust motiveeritud ähvardamine, vara kahjustamine, raske tervisekahjustuse tekitamine, kehaline väärkohtlemine, tapmine või muu süütegu. Vaenukuritegevus ei ohusta vaid konkreetsesse gruppi kuuluvad inimesi, need ohustavad kõiki, keda võidakse nende gruppide hulka kuuluvaks pidada, samuti näiteks inimõiguste kaitsjaid, kogukonnakeskusi või pühakodasid.

Eestis ei ole seadusandja lisanud ühegi kuriteo puhul karistust raskendavate asjaolude sekka vaenu motiivi. See raskendab oluliselt vaenukuritegude vastu võitlemist, sest vaenukuritegudele ei pruugi seetõttu järgneda tõhusat ja proportsionaalset karistust. Samuti on seetõttu keeruline saada ülevaadet vaenu motiivil sooritatud kuritegude statistikast.

Vaenukõne

Vaenukõne soodustab vihkamist või vägivalda isikute või gruppide vastu, põhinedes teatud omadustel. Vaenukõne ei ole väljendusvabaduse all kaitstud. See tähendab, et riik võib vaenukõnet seaduslikult ära hoida ja selliste väljenduste eest karistada. Ka Eestis on vaenu õhutamine kriminaliseeritud karistusseadustiku paragrahvis 151, aga see on tehtud niivõrd kitsendavalt, et praktikas on vaenukõne menetlemine erakordselt keeruline.

Tegevused