Vaenukuriteod

Vaenusüüteo puhul on vaja kahte komponenti: tegemist peab olema karistatava süüteoga ning see peab olema sooritatud eelarvamuste tõttu (vaenu motiiviga). Eelarvamused on negatiivsed arvamused, stereotüüpsed eeldused, sallimatus või vihkamine mõne inimgrupi suhtes nende ühise tunnuse tõttu. Levinumateks eelarvamustega seotud tunnusteks on nahavärvus, etniline päritolu, kasutatav keel, usulised veendumused, kodakondsus, seksuaalne sättumus, sooidentiteet või puue.

Vaenusüütegu on vaenust motiveeritud ähvardamine, vara kahjustamine, raske tervisekahjustuse tekitamine, kehaline väärkohtlemine, tapmine või muu süütegu. Vaenukuritegevus ei ohusta vaid konkreetsesse gruppi kuuluvad inimesi, need ohustavad kõiki, keda võidakse nende gruppide hulka kuuluvaks pidada, samuti näiteks inimõiguste kaitsjaid, kogukonnakeskusi või pühakodasid.

Eestis ei ole seadusandja lisanud ühegi kuriteo puhul karistust raskendavate asjaolude sekka vaenu motiivi. See raskendab oluliselt vaenukuritegude vastu võitlemist, sest vaenukuritegudele ei pruugi seetõttu järgneda tõhusat ja proportsionaalset karistust. Samuti on seetõttu keeruline saada ülevaadet vaenu motiivil sooritatud kuritegude statistikast.

Mis on vaenukuritegu?

Täissoditud auto, lõhutud poeaken ja varastatud jalutuskepp võivad kõik esmapilgul tunduda justkui juhusliku huligaanitsemisena, kuni vaatame veidi lähemalt nende tegude põhjuseid. Rikutud sõiduki omanik on naabruskonnas tuntud lesbipaar; pood kuulub mustanahalisele mehele ja on linna välisüliõpilaste kohtumispaik ning kepp võeti ära pimedalt inimeselt, et seejärel tema kimbatuse üle pisut naerda.

Kõigil neil tegudel on midagi ühist: need on ajendatud eelarvamustest ja vaenulikkusest mingi inimrühma suhtes. Need on rünnakud inimese olemuse ehk identiteedi vastu, mida ta paratamatult ei saa muuta ega peita. Sellised identiteedi osad on näiteks nahavärv, etniline päritolu, rahvus, keel, usuveendumused, sugu, sooidentiteet, seksuaalne sättumus, puue või vanus.

Kui neid tegusid käsitletakse seaduse mõttes kuriteona, nimetatakse neid vaenukuritegudeks, kuid laiemalt saab neid võib neid kutsuda eelarvamusest ajendatud tegudeks. Sellised juhtumid mõjutavad kannatanuid alati väga tugevalt, kuna rünnatakse nende olemust. Varastatud rahakoti asemele saab osta uue, kuid seda, kes sa oled, muuta ei saa – ja miks seda üleüldse tegema peaks? Seetõttu vajavad vaenukuriteod erilist tähelepanu.

Tegusid, mis on ajendatud homofoobiast, rassismist, ksenofoobiast, usulisest sallimatusest või muudest eelarvamustest, esineb tihemini, kui me arvata oskame. Näiteks ütleb Euroopas iga neljas LGBT-inimene, et teda on viimase viie aasta jooksul rünnatud või vägivallaga ähvardatud, ning pea 30 protsenti juutidest tunneb, et neid on taga kiusatud.

Mõtle, kui peaksid enda või oma lähedaste turvalisuse pärast muretsema iga kord, kui oma koduuksest välja astud…

Lisaks mõjutavad eelarvamustest tulenevad teod ühiskonda tervikuna. Mida enam me pilku kõrvale pöörame, seda normaalsemaks muutub eelarvamuslik ja sallimatu käitumine. Ilma hukkamõistu ja tegelike tagajärgedeta tegude toimepanijatele võib lihtsalt vihasest solvangust kasvada välja midagi palju hullemat – vara kahjustamine või isegi füüsiline vägivald. Vaenulik suhtumine muudab ühiskonna ebastabiilseks ja kõigile ebaturvalisemaks.

Seega, järgmine kord, kui näed või koged midagi, mis võib sinu arvates olla vaenukuritegu või eelarvamusest tulenev intsident, anna sellest kellelegi teada. Teata juhtunust politseile või küsi infot Eesti Inimõiguste Keskusest.

Vastasel juhul jääb teo toimepanijatele mulje, et nad võivadki nii käituda.