Olen pärit Afganistanist, Kabuli linnast, kus pidin aastakümneid sõja tõttu oma elu eest võitlema. Lapsepõlvest mäletan vaid hirmutunnet ja surma: kaotasin mõlemad oma vanemad ning kaks õde. Pidin otsustama kas riskin kodulinnas edaspidigi enda ja oma lähedaste eluga või põgenen koos perega võõrasse riiki ja alustan uut elu. Kui mässulised mu korterisse sisse murdsid, sai selgeks, et tegu on elu ja surma küsimusega. Kodu on raske hüljata, aga meil ei jäänud muud üle.
Hülgasin oma kodumaa Liibüa pea kümme aastat tagasi pärast haarangut minu kodulinnas, kus mu vend poliitilistel põhjustel üles poodi. Põgenesin riigist riiki, ent kuna võtsin rahvusvahelises meedias Muammar Gaddafi režiimi vastu sõna, leidsid tema käsilased mind alati üles. Mu pereliikmed pandi vangi vaid seetõttu, et nad olid minuga telefoni teel rääkinud. 2008. aastaks olin pidama jäänud Marokos, kus kohalikud võimud keeldusid Gaddafile vastu astumast ning minu eest seismast. Nii ei jäänud mul muud üle, kui paluda Euroopas poliitilist varjupaika.
Kasvasin üles Ida-Kongos, Bunia linnas. 90ndate lõpus sattus minu pere koos kogu hema etnilise kogukonnaga meie päritolu tõttu rünnaku ohvriks. Kaotasin oma vanemad, õe ja venna. Põgenesin riigi teise piirkonda, kus relvastatud mehed mind vangi võtsid, kuna keeldusin nende jaoks töötamast. Mind peksti ja piinati, sain mitu peapõrutust. Ma olin üks õnnelikest, kellel tekkis võimalus põgeneda ja varjupaika paluda.
Üldist
Eestis
Maailmas
Võrdle numbreid!
2013. aastal taotles varjupaika:
Võrdle numbreid!
2013. aastal sai pagulasstaatuse:
Tuntuid pagulasi:
MÜÜT: Pagulane on hea elu otsija.
TEGELIKKUS: Enne, kui inimest pagulasena tunnustatakse, viiakse läbi sisuline menetlus, mis kestab maksimaalselt 6 kuud. Iga taotlus vaadatakse läbi individuaalselt ja erapooletult. Otsuse tegemisel võetakse arvesse taotleja päritolumaa inimõiguste alast olukorda, taotleja selgitusi tagakiusamise kohta ja kõiki muid konkreetse taotlusega seonduvaid asjaolusid.
MÜÜT: Enamik pagulasi on töötud.
TEGELIKKUS: Enamik Eestis pagulasstaatuse saanuid töötab.
MÜÜT: Pagulane ei soovi eesti keelt õppida.
TEGELIKKUS: Erinevatele eesti keele kursustele on suur tung - probleem seisneb pigem kursuste vähesuses.
MÜÜT: Riik valib, mitu pagulast ta vastu võtab.
TEGELIKKUS: Riik on alla kirjutanud rahvusvahelistele lepingutele, millega on nõustunud aitama kõiki pagulasi ning valikut, mitu pagulast aastas aidata, tegelikult riik teha ei saa.
MÜÜT: Enamik pagulasi asub Euroopas.
TEGELIKKUS: Enamik pagulasi asub tegelikult arengumaades, kus nad elavad halbade tingimustega telklaagrites.
MÜÜT: Pagulased on majandusmigrandid.
TEGELIKKUS: Majandusmigrant ei ole pagulane, sest ta jätab oma kodumaa maha parema elatustaseme või töövõimaluste tõttu. Pagulane lahkub oma kodumaalt, kuna ta elu on ohus.
MÜÜT: Pagulased saavad suuremaid sotsiaalseid toetusi, kui eestlased.
TEGELIKKUS: Sotsiaalsete toetuste osas koheldakse eestlasi ja pagulasi võrdselt. Pagulastel on aga keerulisem seetõttu, et tema ümber puudub sotsiaalne võrgustik, kogukond ning isiklik vara.
MÜÜT: Pagulased ei panusta Eesti ühiskonda.
TEGELIKKUS: Pagulased soovivad õppida nii eesti keelt kui ka tundma õppida kohalikku kultuuri ja nad soovivad teha tööd.
Eesti Inimõiguste Keskus pakub varjupaigataotlejatele õigusabi. Selleks on loodud
õiguskliinik, kus nõustatakse nii varjupaigataotlejaid, kelle taotlus on esmases menetluses
kui ka varjupaigataotlejaid, kes on juba saanud negatiivse otsuse ning soovivad seda edasi kaevata.
Ühtlasi tegeleb Eesti Inimõiguste Keskus avalikkuse teavitamisega. Selleks on korraldatud
seminare ajakirjanikele, temaatilisi filmiprogramme ja väitluseid jpm. Kolme ülikooli -
Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli tudengid on osa saanud loengust
“Rahvusvaheline sundränne”.
Lisaks tegeleb Eesti Inimõiguste Keskus huvikaitsega, et varjupaigataotlejaid ja pagulasi
puudutava poliitika ja õigusaktide loomisel ja rakendamisel võetakse arvesse
varjupaigataotlejate ja pagulaste huve ja õigusi.
Kontakteeru:
E-post: info@inimoigused.ee
www.inimoigused.ee
Eesti Pagulasabi tegeleb igapäevaselt pagulaste abistamisega, aidates neil oma elu
Eesti sisse seada. Nad aitavad pagulastel leida töö ja/või elukoht, aga ka mitmetes
praktilistes küsimustes, näiteks aidates leida külastusaeg silmaarstile või ajada Eestis
korda nende endi pereliikmete dokumendid.
Nad korraldavad varjupaigataotlejatele üritusi Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskuses
või väljaspool seda.
Ühtlasi hoiavad nad avalikkust informeeritud ning jagavad tasakaalustatud infot
diskussiooni algatamiseks pagulaste teemadel.
Kontakteeru:
E-post: info@pagulasabi.ee
www.pagulasabi.ee
Johannes Mihkelsoni Keskuses (JMK) tegutseb pagulaste tugiisikute võrgustik, mille tugiisikud aitavad pagulasi Eestis ühiskonnagalõimumisel, suunates ja juhendades pagulasi tööhõive, hariduse, tervishoiu ja sotsiaalteenuste valdkonnas. Näiteks abistavad JMK tugiisikud pagulasi elu- või töökoha leidmisel, suhtlemisel Töötukassa või lasteaedade ja koolidega jne. Keskus tegeleb ka pagulaste huvitegevuse korraldamise ja tõlketeenusega.
Kontakteeru:
E-post: jmk@jmk.ee
www.jmk.ee
IOM Eesti tegeleb mitmete projektidega. Projekti EST-CO raames korraldavad nad
varjupaigataotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele kultuurilise orientatsiooni koolitusi,
mille peamiseks eesmärgiks on edendada varjupaigataotlejate teadlikkust Eestist ning
tagada kergem integratsioon kaitse saamisel.
Lisaks toetab IOM Eesti vabatahtlikku tagasipöördumist, mida peetakse korrapäraseks,
inimlikuks ja kuluefektiivseks tagasipöördumise võimaluseks migrandile, kes soovib
vabatahtlikult tagasi pöörduda oma päritoluriiki. Sellega tagatakse organiseeritud, turvaline
ja inimväärikas tagasipöördumine koos reintegratsiooni võimalusega.
Kontakteeru:
E-post: iomtallinn@iom.int
www.iom.ee
