SA Eesti Inimõiguste Keskus alustas 2011. aastal varjupaigataotlejatele õigusabi osutamise pilootprojekti läbiviimist.
Projekt: Varjupaigataotlejatele õigusabi osutamise pilootprojekt
Rahastajad: Projekti kaasrahastab Euroopa Liit Euroopa Pagulasfondi kaudu ja EV Siseministeerium
Projekti periood: 01.01.2011-31.12.2011
Projektijuht: Kristi Toodo
Projektipartnerid: Tallinna Tehnikaülikool ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR)
Projekti tegevuseesmärgiks on hästitoimiva, kiire ja kvaliteetse varjupaigamenetluse rakendamine, eelkõige varjupaigataotlejatele kvaliteetse ja asjatundliku õigusabi kättesaadavuse ja vajadusel ka kohtus esindatuse tagamine.
Projekti sihtrühm, otsesed kasusaajad ning vajadusest:
Projekti sihtrühmaks on Eestis varjupaika taotlevad isikud, kes viibivad Eesti Vabariigis projekti perioodi ajal. Võttes arvesse, et 2009. aastal oli varjupaigataotlejaid kokku 40 ning varjupaigamenetlus kestab keskmiselt pool aastat, võib eeldada, et projektist on selle kestuse ajal otseseid kasusaajaid 20-30 inimest.
Arvestades varjupaigataotlejatele organiseeritud regulaarselt kättesaadava õigusabi puudumist, on tegemist pilootprojektiga, mis esmalt analüüsib seadusraamistikku ja varjupaigataotlejate tegelikke vajadusi ning mille lõpptulemus on pagulusõigusele spetsialiseerunud õiguskliiniku loomine, milles tegutsevad juristid ja advokaadid ning üliõpilased.
Eestis puudub aktiivne ja stabiilne tasuta õigusabiteenus varjupaigataotlejatele. Ellu on viidud mitmeid projekte, mis sellisele teenusele on keskendunud, kuid tegemist on olnud lühiajaliste projektidega, mis taotluse esitamise hetkel enam ei toimi. Viimasest kümnendist võib tuua näiteks ühe 2004-2005 läbi viidud Inimõiguste Teabekeskuse projekti, mille eesmärgiks oli varjupaigataotlejatele õigusabi andmine. Lisaks tegutses enne seda aastatel 1997-2001 Concordia ülikoolis üliõpilaste õiguskliinik, mis oma ülesehituselt on ka käesolevale projektile eeskujuks. Üksnes Tartus asuval Johannes Mihkelsoni Keskusel on endiselt toimiv väiksemahuline õigusabiteenuse projekt, mille raames osutab rutiinselt õigusabi üks jurist.
Samas on erinevad rahvusvahelised organisatsioonid ja ka õiguskantsler viidanud reaalsele vajadusele sellise õigusabiteenuse järele. Vastavalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 10(4) on varjupaigataotlejal õigus riigi poolt tagatud õigusabile riigi õigusabi seaduses sätestatud korras. Lisaks sisaldab varjupaigataotlejate õigust õigusabile ja esindatusele Euroopa Liidu uus kavandatav direktiiv liikmesriikides rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta (uuestisõnastamine) (KOM(2009) 554 (21.10.2009).
Projektide vähesus näitab pagulusõigusega igapäevaselt tegelevate ja kompetentsete õigusnõustajate arvu piiratust. Väga vähestel juristidel on antud alal piisavalt kogemusi, et vajalikul tasemel õigusabi osutada. Lisaks selleks, et õigusnõustaja nõustamiskulud saaksid kaetud, peab varjupaigataotleja esitama riigiõigusabitaotluse, mille täitmisel omakorda tal abi vaja võib minna.
Samal ajal on 2009. aastal varjupaigataotlejate arv tõusnud hüppeliselt 10-14 inimeselt 40 inimesele ning taotluse esitamise hetkel on varjupaika taotlenud juba 26 inimest ning aktiivses menetluses on hetkel 23 inimese taotlus. Inimeste arv, kes potensiaalselt õigusabi vajavad, on tõusuteel ning ühest juristist, kelle teenuseid pakub Johannes Mihkelsoni Keskus, enam ei piisa. Vaja on lisaks professionaalsetele juristidele ja advokaatidele ka õigustudengite kaasamist, et neile pakkuda praktilist väljundit ning seeläbi kasvatada järgmise põlvkonna pagulasõigusega tegelevad juristid.
Projekti tegevused:
Nimetatud projekt on jagatud kolmeks etapiks:
1. etapp – üldise olukorra kaardistamine ja analüüs
Eelkõige analüüsitakse, millises ulatuses vajavad varjupaigataotlejad Eestis tasuta õigusabi, kas ja kui palju vajavad nad kohtus esindamist ning millised on põhiprobleemid, millega silmitsi seistakse.
Lisaks varjupaigataotlejate vajadusele, viiakse läbi olemasoleva varjupaiga taotlemist puudutava õigusliku raamistiku (seadusandluse, asjakohaste kohtukaasuste jms) kaardistamine ja analüüs.
Koostöös TTÜ inimõiguste keskusega, leitakse pilootprojekti viimases staadiumis osalevad pagulasõigusest huvitatud advokaadid, juristid ja juuratudengid.
2. etapp – koolitamine ja üldine ettevalmistus
Koostöös projektiparteri UNHCR-iga organiseeritakse koolitusprogramm professionaalsetele õigusnõustajatele ja üliõpilastele, et valmistada neid ette varjupaigataotlejate ja varjupaigamenetlusega seotud seadusandlusega töötamiseks. Juristidele ja advokaatidele ühepäevane koolitus ning üliõpilastele üks kahepäevane koolitus. Lisaks on koolituse oluliseks osaks kolmepäevane õppereis Rootsi, kus koolitatavad tutvuvad Rootsi varjupaigasüsteemiga, mis tuuakse tihti eeskujuks teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele koos sinna juurde käivate abi- ja nõustamisteenust pakkuvate organisatsioonidega. Samuti külastatakse Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskust (edaspidi IVV) tutvustamaks taotlejate olukorda Eestis.
Koolituse lõpuks valmivad koolitusmaterjalid, mis koostatakse vastavalt koolitusel ilmnenud koolitatavate vajadustele ning projekti esimeses etapis valminud õigusliku raamistiku analüüsi tulemuste põhjal. Koolitusmaterjalid on üliõpilastele ning advokaatidele ja juristidele abimaterjaliks projekti kolmandas etapis tegeliku nõustamise läbiviimisel.
Valmib ka voldik, mis sisaldab infot projekti kohta, sealhulgas osutatavad teenused, kontaktandmed ja loodava õiguskliiniku vastuvõtuajad. Kuna enamus senistest varjupaigataotlejatest Eestis on Afghanistanist või siis SRÜ riikidest, valmib infovoldik kuues keeles: eesti, vene, inglise, dari, türgi ning araabia keeles. Infovoldikud saavad olema varjupaigataotlejatele kättesaadavad kohe riiki saabudes, sh piiripunktides, IVV, Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooni osakonna staatuse määratlemise büroos.
3. etapp – nõustamine
Varjupaigataotlejatele õigusabi andmiseks luuakse TTÜ inimõiguste keskuse juurde tudengitest moodustatud õiguskliinik, kus tegutsevad aktiivselt ka juristid ja advokaadid. Õiguskliinikus antakse varjupaigataotlejatele õigusalast nõustamist, aidatakse neil koostada riigiõigusabi taotlusi, ning vajadusel esindatakse neid Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooni osakonnaga suhtluses, aga ka kohtus. Igapäevase nõustamise töösse kaasatakse juuratudengid, kes töötavad loodud õiguskliiniku juures juristide ja advokaatide abilistena taustinfo välja selgitamisel ning vajalike dokumentide kogumisel. Samuti suhtlevad tudengid vajadusel asjakohaste organisatsioonide ja asutustega, sh Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooni osakonnaga.
Juriidilise õigusabi osutamine võib toimuda telefonitsi, e-mailide kaudu ja kohtumiste teel nii Tallinnas kui ka IVV-s. Nõustajad külastavad IVV-d 1-2 korda kuus pilootprojekti lõpuni vastavalt tegelikele vajadustele. Juristide ning advokaatidele on planeeritud nõustamiseks ning kohtus esindamiseks kokku 40 tundi.
Pilootprojekti tulemusel on moodustunud grupp pagulusõigusest huvitatud õigusnõustajaid, kes jätkuprojekti(de) raames on nõus oma tööd jätkama ning omakorda kaasama ja koolitama uusi järeltulijaid. Varjupaigataotlejatele on pilootprojekti tulemusel selle kestuse ajaks tagatud kiire ja kvaliteetne õigusabi kättesaadavus vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele- ja siseriiklikele õigusaktidele.
