SIHTASUTUSE EESTI INIMÕIGUSTE KESKUSE
PÕHIKIRI
I ÜLDSÄTTED
1.Sihtasutuse ametlik nimi on Sihtasutus Eesti Inimõiguste Keskus (edaspidi EIK).
2.EIK asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
3.EIK on avalikes huvides tegutsev sihtasutus, mille eesmärk on edendada inimõiguste kaitset Eestis ja mujal.
4.EIK tegevused on:
4.1.inimõiguste alast teadlikkust tõstvate projektide läbiviimine;
4.2.inimõiguste olukorra ja kaitse jälgimine ja uurimine Eestis ja välisriikides;
4.3.avalikkuse informeerimine inimõigustest ja inimõiguste kaitsest Eestis;
4.4.infovahetus ning koostöö erinevate huvigrupide vahel Eestis ja välisriikides;
4.5.üksikisikute nõustamine inimõigusi puudutavates küsimustes;
4.6.eestkoste alane tegevus inimõiguste valdkonnas, sh vajadusel ühiskondlikesse diskussionidesse sekkumine ja üksikisikute esindatuse tagamine kohtumenetluses;
4.7.inimõiguste alase hariduse korraldamine ja edendamine ülikoolides ja teistes haridusasutustes;
4.8.stipendiumite andmine inimõiguste alaste uurimustööde tegemiseks.
II JUHTIMINE JA OTSUSTE TEGEMINE
5.Nõukogu
5.1.EIK kõrgemaks otsustuskoguks on nõukogu.
5.2.Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust ning korraldab sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. Nõukogu pädevuses on muuhulgas:
5.2.1.muudatuste tegemine põhikirjas kahe kolmandiku (2/3) poolthäältega nõukogu liikmete koguarvust;
5.2.2.EIK tegevuse põhisuundade kinnitamine;
5.2.3.majandusaasta aruande ja eelarve kinnitamine;
5.2.4.igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks juhatusele loa andmine;
5.2.5.stipendiumite saajate otsustamine;
5.2.6.EIK vara üleandmise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine;
5.2.7.audiitori nimetamine ja tagasi kutsumine. Audiitori volitused on tähtajaga kolm (3) aastat.
5.3.Nõukogusse kuulub viis kuni seitse (5-7) liiget. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on kolm (3) aastat.
5.4.Nõukogu liikmeskond peaks võimalikult mitmekülgselt ja tasakaalustatult esindama ühiskonna erinevaid valdkondi.
5.5.Nõukogu liikme volituste tähtaja lõppemisel, vabatahtlikul tagasiastumisel või tagandamisel valib nõukogu uue nõukogu liikme. Uue liikme valimistest ei võta osa vabatahtlikult tagasiastunud või tagasikutsutud nõukogu liige ja teda ei arvata kvoorumi hulka.
5.6.Uue nõukogu liikme kandidaadi esitamise õigus on igal nõukogu liikmel. Kandidaadi nõukogu liikme kohale esitab vähemalt üks (1) kuu enne nõukogu liikme korralist volituste lõppemise tähtaega või nõukogu liikme tagasiastumisel ja tagasikutsumisel hiljemalt üks (1) kuu pärast seda. Vastutus nõukogu liikme kandidaadi õigeaegse esitamise eest on nõukogu esimehel.
5.7.Nõukogu liikmeks loetakse kandidaat, kes saab üle poole kogu nõukogu liikmete häältest. Juhul kui esimeses hääletamisvoorus on nõukogu liikme kohale enam kui kaks kandidaati ja keegi neist ei saa nõutavat arvu hääli, siis korraldatakse järgmine voor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.
5.8.Nõukogu liiget võib enne volituste lõppemise tähtaeg tagandada mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige kohustuste olulisel määral täitmata jätmine, võimetus osaleda nõukogu töös, EIK poliitilise sõltumatuse ohustamise ning reputatsiooni või vara oluline kahjustamine. Nõukogu liikme saab tagandada nõukogu otsusega, mille poolt hääletab vähemalt kaks kolmandikku (2/3) kõigist nõukogu liikmetest.
5.9.Nõukogu valib oma liikmete seast nõukogu esimehe volitustega kolm (3) aastat. Tema ülesanneteks on muuhulgas:
5.9.1.kutsuda kokku nõukogu koosolek ja koostöös juhatusega valmistada ette nõukogu koosoleku päevakord;
5.9.2.esitada vajadusel uus nõukogu liikme kandidaat kui seda ei tee ükski teine nõukogu või juhatuse liige.
5.10.Nõukogu korralised koosolekud toimuvad mitte harvem kui neli (4) korda aastas. Erakorralise koosoleku võib kokku kutsuda igal ajal nõukogu liikme, juhatuse või audiitori nõudel.
5.11.Nõukogu liige võib volitada teist nõukogu liiget hääletamiseks. Üks nõukogu liige ei või esindada rohkem kui ühte teist nõukogu liiget.
5.12.Nõukogu liikmete tööd ei tasustata. Nõukogu liikmete mõistlikud kulutused seoses nõukogu tööga võib kompenseerida.
6.Juhatus
6.2.EIK juhatuse juhib ja esindab EIK-d kõigis õigustoimingutes.
6.3.Juhatus koosneb ühest kuni kolmest (1-3) liikmest. Juhatuse volituse kestuseks on kolm (3) aastat.
6.4.Juhatuse määrab ametisse EIK nõukogu, kes otsustab ka juhatuse liikmete arvu.
6.5.Juhatuse ülesandeks on EIK vara kasutamise ja käsutamise üle otsustamine lähtudes nõukogu poolt kehtestatud EIK vara valdamise, kasutamise ja käsutamise üldkorrast.
6.6.Juhatuse liikmete töö tasustamise korra otsustab nõukogu.
III SIHTASUTUSELE VARA ÜLEANDMISE KORD
7. Asutajad annavad Sihtasutusele üle raha või muu vara vastavalt asutamisotsusele.
8. Juriidiliste või füüsiliste isikute poolt Sihtasutusele annetatav raha kantakse Sihtasutuse pangaarvele või antakse Sihtasutusele üle sularahas. Annetuse üleandmise päevaks loetakse ülekande korral raha pangaarvele laekumise päeva või Sihtasutusele raha ülekandmise päeva. Raha ülekandmist Sihtasutusele tõendab juhatuse poolt volitatud isik.
9. Juriidiliste ja füüsiliste isikute poolt Sihtasutusele annetatav muu vara antakse üle Sihtasutuse juhatusele vastava akti alusel vastavalt kehtivale seadusele.
IV LÕPETAMINE
10.EIK tegevus lõpetatakse nõukogu otsusega, kui EIK ei ole temast olenematutel põhjustel võimeline endale seatud eesmärke täitma. Otsus on vastu võetud kui lõpetamise poolt on kõik nõukogu liikmed. Asutajatel ei ole õigust otsustada Sihtasutuse lõpetamist.
11.Sihtasutuse lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
EIK põhikiri Adobe Portable Document Format kujul (väljavõte registrist)