Toimus esimene pagulastega tegelevate organisatsioonide ümarlaud

kristin — Tue, 14 Feb 2012 10:08:56 +0000

24. jaanuaril toimus Eesti Inimõiguste Keskuses esimest korda pagulastega tegelevate kodanikeorganisatsioonide ümarlaud. Ettevõtmise eestvedajaks on Eesti Pagulasabi MTÜ. Lisaks inimõiguste keskusele ja Eesti Pagulasabile osalesid ka Johannes Mihkelsoni Keskus ja IOM Eesti.

Pandi paika plaan, et ümarlaud hakkab regulaarselt kord kvartalis kokku saama, et jagada infot oma tegemistest, moodustada ühiseid seisukohti, arutada võimalikke ühistegevusi, rahastus- ja koostöövõimalusi.

Esimesel ümarlaual oli üheks peateemaks Õiguskantsleri menetlusest kokkuvõtte tegemine/kriitika lahkamine, mis puudutas rahvusvahelise kaitse saanud isikute elama asumise korraldamist mõnda kohaliku omavalitsuse üksusesse.

Samuti tutvustati raportit “Rahvusvahelise kaitse saanud isikute integratsioon Eesti ühiskonda: olemasoleva süsteemi kaardistus ja ettepanekud” ja arutati raportis tehtud ettepanekuid.

Ülevaade anti ka uutest suundadest Euroopa Liidu asüülipoliitikas ning üle-euroopalise pagulasorganisatsioonide ja riigiasutuste võrgustiku SaviAV tööst.

Järgmine ümarlaud toimub aprillis.

Pagulaste õiguskliiniku uued praktikandid alustasid loengukursusega

kristin — Tue, 14 Feb 2012 10:02:11 +0000

Inimõiguste keskus jätkab teist aastat pagulaste õiguskliiniku tööga. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudi ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga (UNHCR), käivitati TTÜs praktikakursus “Rahvusvahelise kaitse ja migratsiooni õiguskliinik” (HOA7018, 6 EAP), mis koosneb seminaridest ja praktikast inimõiguste keskuse pagulaste õiguskliinikus. Sel aastal laiendati osalemist ka teiste ülikoolide õigustudengitele.Seminaride käigus antakse tudengitele ülevaade tähtsaimatest õiguslikest regulatiivaktidest ning poliitikatest seoses migratsiooni ja rahvusvahelise kaitse teemaga. Samuti saab tudeng reaalse arusaama menetlusetappidest rahvusvahelises kaitsemenetluses, kliendi eripärast varjupaigamenetluses ning õigusabi kättesaadavuse vajalikkusest migratsiooniga seotud menetluses.

Praktikakursus algab kolme sissejuhatava seminariga ning rahvusvaheliste ekspertide ettekannetega. Seejärel tutvustab õiguskliiniku juhendaja õiguskliiniku meetodeid ja protseduure. Juhendaja juhendamisel külastavad tudengid väljasaatmiskeskust, varjupaigataotlejate vastuvõtukeskust, kohtuvad varjupaigataotlejatega ning nõustavad neid varjupaigamenetluse teemadel. Erinevate advokaatide juhendamisel koostavad tudengid juriidilisi dokumente varjupaigamenetluses esitamiseks, suhtlevad ametivõimudega, otsivad andmeid ja materjale käimasolevate kaasuste jaoks ning osalevad varjupaigataotlejate intervjuudel. Juriidilise õigusabi osutamine võib toimuda telefonitsi, e-mailide kaudu ja kohtumiste teel nii Tallinnas kui ka Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskuses.

Eduka praktika korral antakse ainepunktide väärtuses stipendium.

Registreerumine ÕISis on küll lõppenud, ent huvi korral kirjuta kohe projektijuht Kristi Toodole (kristi.toodo@humanrights.ee).

Marianne Meiorg ILGA-Europe korraldatud koolitusest

kristin — Tue, 14 Feb 2012 09:54:05 +0000

Osalesin 3. – 6. veebruaril ILGA-Europe* korraldatud koolitusest, mis oli avalöögiks seireprojektile, milles ka Keskus osaleb. Projekti eesmärk on teha kindlaks mis ulatuses või kas üldse on Euroopa Nõukogu liikmesriigid täide viinud 2009. aastal vastu võetud Ministrite Komitee soovituse seksuaalsel sättumusel või sooidentiteedil põhineva diskrimineerimise vastu võitlemise meetmete kohta.

Koolitus toimus selleks, et projektist osa võtvatele organisatsioonidele selgitada nende soovituste tausta ja seda, mida täpselt riikidelt oodatakse. Lisaväärtusena oli üks päev pühendatud monitoorimisele – kas, mida ja kuidas monitoorida. Monitoorimise koolitus oli eriliselt silmi avav kogemus. Mõistsin kui lapsekingades on Eestis enamike valitsusväliste organisatsioonide oskus ja võimekus inimõiguste rikkumiste kohta informatsiooni koguda. Seda just sellisel viisil, mis võimaldaks hiljem koostada vettpidav analüüs inimõiguste tegeliku olukorra kohta Eestis.

Monitoorimise koolitusel tutvustati konkreetselt just Huridocs seiresüsteemi, mis esmapilgul tundus keeruline ja arusaamatu. Järele mõeldes oli siiski selge, et kuigi tegemist detailse ja seetõttu ka aeganõudva süsteemiga, on see väga kasulik. Selle abil saab objektiivseid kriteeriume kasutades koguda informatsiooni nii, et hiljem oleks võimalik saada täielik pilt konkreetse inimõiguse olukorrast. Soovitan soojalt kaaluda neil, kes monitoorimisega tegelevad, kas selle või sarnase, spetsiaalselt enda vajadustele vastava, süsteemi kasutusele võtmist.

Ülejäänud kolm päeva olid pühendatud Euroopa Nõukogu soovitustele. Kohal oli ka endine Rootsi seksuaalse orientatsiooni alusel mitte-diskrimineerimise ombudsman, kes oli soovituste koostamise töögrupi esimees. Tema selgitas soovituste tekke tagamaid ja takistusi, mida töögrupi tegemistele ette visati nii Euroopa Nõukogu liikmesriikide (nt Venemaa) kui ka vaatlejate poolt (nt Vatikan), kes kasutasid kõiki diplomaatilisi võtteid, mis nende käsutuses olid, et soovituste mõju võimalikult vähendada. Samuti selgitas ta mitmete soovituste sõnastust ja tegelikku mõtet kuna opositsioonis olevate riikide survel muutus nii mõnigi säte abstraktsemaks.

Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitused ei ole põhimõtteliselt riikidele kohustuslikud. Nende mittetäitmine ei too riigile otseselt kaasa mingeid tõsiseid tagajärgi. Samas kuna nende soovituste poolt hääletasid kõik liikmesriigid ühehäälselt, siis on igati õigustatud riikidelt ka nõuda, et nad neid soovitusi ka täidaksid. Ja selles on ka ILGA-Europe seireprojekti mõte – küsida soovituste poolt hääletanud riikide valitsustelt, mida nad seni on nende soovituste täideviimiseks teinud ja mis plaanid neil edaspidiseks on.

Seireprojekt on juba käimas. Mina olen Eestis ekspert, kes peab augustiks koostama soovituste täideviimise aruande. Olen võtnud juba ühendust kohalike LGBT organisatsioonidega** ning lähiajal võtan ühendust ka juba asjakohaste valitsusasutustega, et paluda neil täita küsimustik. Projekti tulemusel valmib ülevaatlik aruanne sellest, kuidas Eesti nimetatud soovitusi on täitnud ning kui pikk on veel see tee, mida tuleb käia. Olen kindel, et aruande koostamine saab olema põnev ja hariv protsess nii mulle endale kui kõigile teistele, kes sellega seotud saavad olema.

____________________________

* Maailma geide, lesbide, biseksuaalide, transsooliste inimeste ja interseksuaalide ühenduse Euroopa esindus.

** Organisatsioonid, mis esindavad lesbisid, geisid, biseksuaale ja transsoolisi inimesi.

Keskuse nõustaja Merle Albrant naistevastasest vägivallast ja võrdsest kohtlemisest

kristin — Tue, 14 Feb 2012 09:35:42 +0000

Merle Albrant on inimõiguste keskuse võrdse kohtlemise ekspert ja nõustaja. Ta on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskonna õigusteaduse õppekava, omandab hetkel õigusteaduse magistrikraadi ja on täiendanud end mitmel rahvusvahelisel koolitusel. Merle on ka Järva Naiste Varjupaiga jurist, MTÜ Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhatuse liige ja Eesti Naisühenduste Ümarlaua konsultant.

Uurime Merlelt, kuidas ta naiste vastase vägivalla teema juurde jõudis ning millisena näeb tema oma valdkonnast lähtuvalt inimõiguste olukorda.

1. Oled Keskuses võrdse kohtlemise nõustamist pakkunud juba üle aasta, ometi ei tea ilmselt paljud kuukirja lugejad, kuidas Keskusesse tööle jõudsid ja millega veel tegeled?

Olen alates 2008. aastast huvi tundnud soolise võrdõiguslikkuse teema vastu, sh ka naiste õiguste kaitse teema vastu. Hakkasin seda teemat uurima ning kirjutasin ka uurimustöö naistevastasest vägivallast. Uurimustöö käigus tekkisid kontaktid naiste varjupaikadega Eestis, mille kaudu sain võimaluse näha probleemi nn rohujuure tasandil suheldes otse ohvritega. Nii olengi selle valdkonnaga seotuks jäänud.

2. Tegeled naistevastase vägivallaga ja näed erinevaid, tihtipeale vägagi jõhkraid, juhtumeid. Kas saad tuua mõned näited nende kohta?

Minu klientide hulgas on väga erinevaid juhtumeid, kuid kõiki neid iseloomustavad vägivalla rasked tagajärjed nii naisega endaga kui ka lastega. Erinevalt politsei vaatevälja sattunud juhtumitest, ei ole minu klientide hulka sattunud ühtegi naistevastase vägivalla ohvrit, kus oleks olnud alkohol kaasatud. Üheks iseloomustavaks jooneks nendele peredele on see, et väliselt on need edukad ja haritud inimesed, kelle puhul ei oskaks keegi üldse vägivalla toimumist ette kujutada. Üheks vägivaldseid partnereid iseloomustavaks jooneks on see, et tihti on kogu pere majanduslik kontroll nende käes, mis muudab naise ja laspsed sõltuvaks sellest mehest ning kodust lahkumises satuvad nad tihti vaesusesse.

3. Naised võivad pöörduda ka naistevarjupaika, ometi seda tihtipeale ei tehta. Miks?

Võib öelda, et juba viimastel aastatel on hakatud üha rohkem varjupaikade poole pöörduma, kuid see on Eestis piirkonniti erinev. Mõnes maakonnas ei ole üldse varjupaika, samas mõnes teises piirkonnas on varjupaik tegutsenud juba aastaid ja neil on pikaajaline kogemus ohvrite abistamisel. Kindlasti sõltub palju ka varjupaiga tuntusest konkreetses piirkonnas ja sellest, kuidas on varjupaiga teenustest kohalikku elanikkonda teavitatud. Tihti puudub ka inimestel ettekujutus sellest, mida kujutab endast naiste varjupaik, vahel isegi seostatakse seda kodutute varjupaigaga. Kuid tegemist ei ole ainult majutuse pakkumisega, vaid enamus naiste varjupaiku pakuvad lisaks turvalisele (st asukoht on salastatud) majutusele ka komplektset nõustamist ohvrile (st psühholoogiline-, sotsiaal-, võla- ja juriidiline nõustamine).

4. Kuidas Sulle üldiselt tundub, kas eestlane tajub ebavõrdset kohtlemist ja oskab õigeaegselt õigesse kohta pöörduda, et oma õigusi nõuda?

Ma isiklikult arvan, et eestlane tajub väga hästi ebavõrdest kohtlemist, kuid eestlasel on häbi tunnistada, et temaga midagi sellist on toimunud. Ohvritel on piinlik algul enda ebavõrdsest kohtlemisest rääkida, kuna nad on kogenud palju süüdistavat suhtumist. Parodoksne minu jaoks ongi see, et tihtipeale süüdistatakse ohvrit (et mis tal viga on, miks ta ei tee midag), mitte ei mõisteta hukka vägivallatsejat või diskrimineerijat.

5. Võrdset kohtlemist või diskrimineerimist peetakse sageli marginaalseks küsimuseks või pseudoprobleemiks, mis on ühiskonnas lihtsalt üles kaevatud. Kuidas sina, kui ekspert, kes selles vallas igapäevaselt tegutseb, seda näed?

Nii kaua kui öeldakse, et probleemi ei ole, ei pea ka sellega ju tegelema. Ma arvan, et see on ka üks põhjustest, miks diskrimineerimises ei soovita näha probleemi, sest probleemi olemasolu tunnistamisel tuleks ju võtta kasutusele meetmeid selle olukorra lahendamiseks. Minu arvates probleem eksisteerib, kuid võib-olla diskrimineerimist kogevad inimesed ei julge veel sellest piisavalt rääkida. Võib-olla ollakse ka olukorraga lihtsalt leppinud, kuna puudub veendumus, et enda õiguste eest võitlemine ka reaalset olukorda muudaks. Samas on võimalik, et inimesed ei teadvustata probleemi olemasolu juhul, kui see neid isiklikult ei puuduta. Teisisõnu suhtumine, et see on naabri probleem, mul on endalgi elu raske jne. Need inimesed, keda see teema on isiklikult või lähedaste tõttu puudutanud, suhtuvad diskrimineerisse hoopis erinevalt.

Kutse võrdse kohtlemise seminarile

kristin — Thu, 09 Feb 2012 13:56:12 +0000

Tallinna Inimõiguste Infokeskus kutsub osalema Eesti kodanikuühenduste seminaril, mis toimub 2.-3. märtsil. Seminari eesmärgiks on vahetada kodanikuühenduste kogemusi mistahes alustel asetleidva diskrimineerimise vastu – olgu selleks vanus, puue, rassi või etniline päritolu, usk ja veendumused või seksuaalne orientatsioon. Seminari läbiviimist rahastab Euroopa Komisjon ning selle eesmärk on arendada kodanikuühiskonna võimekust diskrimineerimisvastases võitluses.

Rahvusvahelise ekspertide kogu poolt välja töötatud programm keskendub diskrimineerimise olemusele ja mõistetele, teadlikkuse tõstmise meetodeile, võimudega dialoogi pidamisele, ohvrite toetamise viisidele ning kohtuvaidlustele ja õigusabi võimalustele.

Seminari raames kuulame, proovime, arutleme, õpime ja õpetame!

Kava on leitav siit ning registreerimisblanketi leiab siit. Lisainfo on saadaval projekti koordinaatori käest e-posti teel: julia.kovalenko.d@gmail.com; julia@lichr.ee

Seminar töökeelteks on eesti ja vene keel.

Seminari koht: Tallinn

Seminari korraldajad katavad osalejate reisi- ja elamiskulud.

Registreerimise lõpptähtaeg on 23.02.2012

Registreeru loengusse “Rahvusvaheliste ja Euroopa inimõiguste kaitse”

kristin — Wed, 08 Feb 2012 09:40:13 +0000

Rahvusvaheliste ja Euroopa inimõiguste kaitse kursuse (4AP, 6 ECTS AP) eesmärk on tutvustada ja analüüsida rahvusvahelise inimõiguse ajaloolist arengut, struktuuri, põhi õigusallikaid, printsiipe ja norme. Aine põhiline osa keskendub Euroopa inimõiguse kaitsemehhanismidele.

Aine katab järgnevaid teemasid:

Ajalooline areng, inimõiguste olemus ja asjakohasus
Inimõiguste kategooriad;
Inimõiguste allikad ja printsiibid;
Rahvusvaheline (ÜRO) ja regionaalne (Euroopa, Ameerika, Aafrika ja Araabia) inimõiguste kaitse;
Valikuliste õiguste sisu;
Inimõiguste kaitse konfliktisituatsioonis ja selle järgselt;
Inimõiguste elluviimine.

Loeng on inglise keeles. Registreerumise tähtaeg on 15. veebruar.Vaata lisaks siit.

Lisainfo: marianne@humanrights.ee

Pagulaste õiguskliinik otsib praktikante

kristin — Wed, 01 Feb 2012 12:02:22 +0000

TTÜ õiguse instituut, SA Eesti Inimõiguste Keskus ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR) esitlevad

RAHVUSVAHELISE KAITSE JA MIGRATSIOONI ÕIGUSKLIINIK (HOA7018 6 EAP) varjupaigataotlejatele õigusabi andmiseks

Üliõpilane omandab: – ülevaate tähtsaimatest õiguslikest regulatiivaktidest ning poliitikatest seoses migratsiooni ja rahvusvahelise kaitse teemaga – reaalse arusaama menetlusetappidest rahvusvahelises kaitsemenetluses, kliendi eripärast varjupaigamenetluses ning õigusabi kättesaadavuse vajalikkusest migratsiooniga seotud menetlustes.

Kursus algab kolme sissejuhatava seminariga ning rahvusvaheliste ekspertide ettekannetega. Seejärel tutvustab õiguskliiniku juhendaja õiguskliiniku meetodeid ja protseduure. Juhendaja juhendamisel külastavad tudengid väljasaatmiskeskust, varjupaigataotlejate vastuvõtukeskust, kohtuvad varjupaigataotlejatega ning nõustavad neid varjupaigamenetluse teemadel. Erinevate advokaatide juhendamisel koostavad tudengid juriidilisi dokumente varjupaigamenetluses esitamiseks, suhtlevad ametivõimudega, otsivad andmeid ja materjale käimasolevate kaasuste jaoks ning osalevad varjupaigataotlejate intervjuudel. Juriidilise õigusabi osutamine võib toimuda telefonitsi, e-mailide kaudu ja kohtumiste teel nii Tallinnas kui ka Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskuses.

Aines saavad osaleda õigusteaduse õppekaval õppivad kolmanda kursuse bakalaureusetudengid ja magistrandid.

Eduka praktika korral ainepunktide väärtuses STIPENDIUM! Kohtade arv on piiratud, registreeru ÕISis kohe!

Lisainformatsioon:

Lektor Anne Veerpalu
anne.adamson@ttu.ee

Projektijuht Kristi Toodo
kristi.toodo@humanrights.ee

Kolmapäeval nõustamist ei toimu

kristin — Mon, 23 Jan 2012 14:47:00 +0000

Kolmapäeval, 25. jaanuaril, ei toimu võrdse kohtlemise nõustamist.

Kiiremate küsimuste korral palume pöörduda aadressil: info@inimoigused.ee (nii eesti, vene kui ka inglise keeles).

Vabandame!

Tegevused inimõiguste keskuses 2012. aastal

kristin — Mon, 16 Jan 2012 10:50:06 +0000

2012. aasta on Eesti Inimõiguste Keskuse jaoks alanud töiselt. Jätkub nii võrdse kohtlemise kui ka varjupaigataotlejate õigusnõustamine ning kokku pannakse aastaaruannet “Inimõigused Eestis 2011″.

Ka seekordne aruanne kajastab viimase aasta arenguid ning suuremaid probleeme pea kõigis Euroopa inimõiguste konventsioonis sisalduvates õigustes ning sarnaselt eelnevatele aastatele, panustavad aruande valmimisse mitmed oma ala eksperdid. Aruanne avaldatakske nii eesti, vene kui ka inglise keeles (nii paberkandjal kui ka veebis) ning tulemusi tutvustatakse kevadel.

Lisaks sellele jätkab keskus ka õigusnõustamise pakkumist. Seda nii (eba)võrdse kohtlemise küsimustes kui ka pagulastele ja varjupaigataotlejatele.

Võrdse kohtlemise nõustamine toimub igal kolmapäeval kell 11.00 – 15.00 kas telefoni teel (644 5148) või e-posti kaudu (info@inimoigused.ee) ning vajadusel saab peale esmast kontakteerumist kokku leppida aja, mil nõustajaga kohtuda. Nõustamine toimub nii eesti, vene kui ka inglise keeles ja teenus on tasuta. Kui on kahtlus, kas ebavõrdne kohtlemine on siiski aset leidnud, võib seda kontrollida kasutades diskrimineerimiskompassi, kust on võimalik ka nõustajaga otsekontakteeruda.

Jätkub pagulaste ja varjupaigataotlejate õigusnõustamine, tagamaks ligipääsu õiglasele ja asjakohasele varjupaiga menetlusele. Nõustamine toimub teisipäeviti kell 15.00 – 17.00. Õigusnõustamise raames otsime ka aktiivselt uusi praktikante, kelleks ootame teise või kolmanda kursuse õigustudengeid. Praktikandid saavad võimaluse osaleda juristide ja advokaatide juhendamisel reaalsetes kaasustes. Huvi korral palume ühendust võtta projektijuhi Kristi Toodoga (kristi.toodo@inimoigused.ee).

Lisaks panustab keskus aastaringselt erinevate monitooringute ja aruannete kirjutamisse, millest jooksvat infot leiab kodulehelt: www.inimoigused.ee

Teder: ministeeriumi tegevusetus pagulaste elamisküsimuses on õigusvastane

marianne — Fri, 13 Jan 2012 11:08:36 +0000

Postimees vahendab: Õiguskantsler Indrek Teder teatab märgukirjas sotsiaalminister Hanno Pevkurile, et ministeerium pole täitnud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses ettenähtud kohustust korraldada avaldajate elamaasumine omavalitsusüksusesse pärast rahvusvahelise kaitse saamist ega ole osutanud ettenähtud teenuseid.

Seaduses ettenähtud kohustuste täitmatajätmise tõttu on sotsiaalministeeriumi tegevusetus õigusvastane, kirjutas Õhtuleht.

Loe artiklit edasi siit …

Märgukiri täies mahus on kättesaadav õiguskantsleri kodulehelt.