Vao pagulaskeskuse süütamine näitab, et vihakõne sallimine viib varem või hiljem vihakuritegudeni ning sellega võitlemiseks on tarvis parandada karistusseadustikku.
Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja kohusetäitja Egert Rünne: “Meid paneb muretsema olukord, kus anonüümsete kommentaaride kõrval õhutatakse vaenu üha enam enda nime ja näoga. Olukorra selgitamise ja pingete maandamise asemel levitavad äärmuslikke valesid ka mitmed poliitikud, kes peaksid oma vastutust paremini mõistma”.
Inimõiguste keskuse võrdse kohtlemise ekspert Kelly Grossthali hinnangul viib karistamatu vihakõne võimaldamine üha julgema sõnakasutuseni ning lõppeb varem või hiljem vihakuriteoga: “Kehtiv karistusseadustik ei võimalda tegelikkuses vaenu õhutamisega võidelda, sest selle sõnastus nõuab, et vihakõnega peab kaasnema ka otsene oht inimese elule ja tervisele. Piltlikult öeldes peab ähvardaja ka kirvest pea kohal viibutama”.
“Sellise olukorra tekkides on õiguskaitseorganid juba nagunii hiljaks jäänud, sest sekkuda pole enam võimalik ja vihakõnest saab kuritegu. Karistusseadustiku sätteid tuleks parandada selliselt, et riik saaks reageerida ka vaenu õhutamisele ja üleskutsetele vägivallaks”, selgitab Grossthal.
Vihakõne on eelarvamustest motiveeritud, vaenulik, pahatahtlik väljendus inimese või inimeste grupi suhtes nende tegelike või arvatavate tunnuste tõttu. Selle eesmärk on eesmärk on kahjustada, dehumaniseerida, ahistada, hirmutada, alaväärtustada, alandada ja ohvristada valitud gruppe, õhutada nende suhtes tundetust ja jõhkrust. Vihakuritegu on nendest tunnustest motiveeritud kuritegu.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan